Leib ja natuke õpetusi

Leib ja natuke õpetusi

Pärmitaigen on mulle tuttav ning mul on 1 põhiretsept mille järgi lähtudes väänan kõiksugu präänikud ja pirukad valmis, kuid leivategu on aastaid jäänud ainult ilusaks hoovõtuks ning tundunud jube keerulisena.

Kõik sai alguse sellest kui mu vanem poeg koolist tulles teatas õhinal, et nemad tegid koolis leiba ning õpetaja lubas tuua kõigile ka oma juuretise! Mõne aja pärast toodigi see juuretise-raas koju ning midagi pidi ju sellega ette võtma!

Nüüdseks olen teinud leiba kohe eeskujulikult ning juba mõnda aega ei ole me ostnud ei leiba, saia ega sepikut poest. Olen jõudnud teha ka juba saia juuretise, kuid sellest teises postituses.

Leiba saab teha nii 100% rukkijahust, kui ka osaliselt asendada rukkijahu kaerajahu, tatrajahu, nisujahu või nt odrajahuga. 

Minu leiva retsept on järgmine ning sellest tuleb 2 suuremat leiba:

Umbes 2dl juuretist

1L sooja vett

sinna lisan nii palju rukkijahu, et segu oleks hapukoore sarnane. Segan ühtlaseks, (sellest segust võtan uue juuretise-raasu ja panen kõrvale) katan kinni ning jätan u 10 tunniks.

Sellele segule lisan vähehaaval nisujahu, 2spl meresoola (jämedat soola), 5spl suhrkut, väikese peotäie köömneid, peotäie päevalilleseemneid, peotäie seesamiseemneid, peotäie linaseemneid, peotäie kõrvitsaseemneid ja peotäie mooniseemneid, segan. Vajadusel lisan kaerajahu või nisujahu. Olen lisanud ka tüümiani, mis on ürtidest absoluutne lemmik!

*Minu peotäis on rusikasse pigistatud peotäis, see on umbes 1spl.

Taigna jätan nii vedela, et see jääb käe külge ning on pehme käe all, kuid nii kõva, et see ei vaju laiali.  Minu kogemuse mööda tuleb sellisest segust kõige parem leib. Kui tainas on liiga kõva, siis tuleb leib liiga tugev ja tummine, kui liiga vedel, siis leib ei kerki ja saab liiga nätske.

Katan kinni ning lasen jälle omaette muhiseda. (Mina väga kella ei vaata, järgmise etapi võtan ette siis, kui leian sobiva augu oma tegemistest. Üldjuhul lasen taignal kerkida terve päeva ning siis tõstan taigna võiga määritud vormi. Vormis lasen leivahakatisel olla terve öö ning ahju panen ma leiva hommikul.)

EHK annan kerkida umbes mõned tunnid ning panen taigna võitatud vormidesse ning lasen uuest kerkida mõned tunnid.

* Nõnda saab leivahakatis rahulikult kerkida ning leib ei löö koorikut ahjus lahti või hakkab nö naerma (lööb külgedelt lahti).

Nõnda läheb leib lõhki kui ei saa piisavalt vormis kerkida

* Minul on kasutuses suured vormid, seega sellest kogusest saab 2 suurt vormileiba.

Ahju kuumuseks sean esiti 250kraadi ning kui see on saavutatud, siis panen leiva ahju. Lasen küpseda seal selle kuumuse juures 15 minutit.

Peale seda langetan kuumust 160kraadini ning nõnda lasen olla 45 minutit. Olen proovinud ka viimased 45 minutit natuke käredamas kuumas küpsetada, kuid siis tuleb koorik liig paks ja minu arvates ebameeldivalt läbitungimatu.

 

Ahjust võttes mässin leivad puhtasse kuiva räitukusse ning umbes 20minuti pärast panen kilesse.

 

*Juuretist hoian ma sügavkülmas.

*Kuulnud olen, et kui juuretist liiga harva elustada, siis juuretis väsib ära. Sellepärast tuleb piisavalt tihti küpsetada. Mis on piisavalt tihti? Mina küpsetan nädalas umbes 2-3 korda, kuid arvan, et juuretise elus hoidmiseks piisab ka 2 korrast kuus.

*Kellele maitseb hapukam leib, lisagu vähem suhkrut ning lasku rohkem käia. Mina lisasin viimane kord taignale ka mett ning tuli väga hea.

*Meite perele meeldib lihtne leib, kõiksugu lisanditega ma üle ei pinguta, ainult seemneid.

*Hirmsasti maitseb oma kodune leib hea hallitusjuustuga. See on midagi, millest võin sõna otseses mõttes ennast haigeks süüa.

*Kodus valmistatud leiva absoluutsed eelised poest ostetud leiva ees on see, et koduleib säilib väga väga kaua ning maitse on palju rikkalikum! Samuti sobivad koduleivad ja -saiad ideaalselt ka rösterisse!

Vaata ka siit 100% rukkijahust valminud leiba.

Triin H

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Back to top