Blogis on vaikus, kuid päris elus käib tõsine möll! Meil külmusid torud ära, õigemini üks õnnetu väike jupike, mis tuleb maast majja, selle sulatamine ja küttekaabli paigaldamine võttis kokku pea 2 päeva. Jupike sai tegelikult sulatatud kiiresti, kuid siis ei pidanud enam põhjaklapp, siis ei tõmmanud miskipärast survet ülesse jne.
Lisaks sündisid eile hommikul meie Samblal kaksikud. Poiss ja tüdruk. Tüdruk on tegusam, kuid poiss on laisk. Terve eilse päeva üritasin ma saada teda tissile, kuid mitte eriti edukalt. Samblal piima on ning ta kohe väga hoolitsevalt tegeleb oma titadega ja näha on, et ta ise on ka mures, kuid poiss lihtsalt ei soostunud tissi võtma. Õhtuks olin põhimõtteliselt loovutanud ning hommikust ei oodanud midagi rõõmsat.
Hommikul lesisid aga mõlemad titad ilusti lambi all, kuid mure on mul ikka. Ma isegi ei tea, kas sellepärast, et suuremad talled on kõrval ja tunduvad nii tegusad ja väikesed äbarikud nende kõrval nii äbarikena?
Jubedalt põen ka selle külma pärast, olgugi, et neil on laudas soe ning soojalamp ka veel.
Igatahes ma lähen nüüd jälle lauta. Ja töö on kuhjunud hunnikusse, sest kõike muud huvitavat on olnud teha….
Selline elu siis maal.
Täiendan – Samblal ei ole ikka piisavalt piima ning lapsed puhta näljas! Lapsed tõin tuppa, ahju ette ning nüüd ootame silm punnis peas abikaasat koos valepiima ja lutipudelitega. Käin titadele tilga kaupa emme tissist piima lüpsmas, kuid sellest ei piisa. Silm on ootusest tõsiselt punnist!
