Kuidas ma oma pudulojustel hinge täis ajasin

Kuidas ma oma pudulojustel hinge täis ajasin

Selleks ei ole üldse palju vaja, klõpsuta neile lihtsalt kõrvamärgid kõrva ja vihased nad ongi! Vaatavad sinust põlastavalt mööda, pööravad selja ning põlgavad ära sinu pakutud leiva. Sinust saab õhk nende jaoks.

Ma kunagi kirjutasin, et mul on kõrvamärgid olemas, loomad on arvele võetud (mõned tulid juurde), kuid ma ei ole neid veel kõrva pannud. Nüüd siis panin.

Sain eelmine nädal kirja vet.ametilt, et nad soovivad tulla teostama karjakontrolli. Karjakontroll tähendab seda, et tullaksegi külla, loetakse loomad üle, veendutakse nende heaolus, veendutakse, et kõik on seaduse piires jne. Üldjuhul tehakse sellist kontrolli siis, kui pikalt ei ole liikumisi olnud, sünde-surmasid või kui keegi otseselt sellele viitab, et voh, sellel inimesel on loomad ja tundub, et kõik ei ole hästi või seaduslik.

Mina jätan siinkohal selle põhjuse õhku ning loodan, et ollakse nüüd rahul. Mina jäin küll rahule!

Esiti olin ma ausalt üteldes veidi kohkunud, sest kerkis kohe küsimus MIKS? Peale asja seedimist ja vaadates oma loomi, mõistsin, et see on väga hea, et nad tulevad kontrollima! Siis ma saan kinnitust või siis lükatakse ümber see, et südamega kasvatatud loomad on rõõsad, rõõmsad ja terved! Kahjuks ei piisa ainult raamatutarkusest, vaid on vaja ka kuhjaga armastust, südant, empaatiat ja instinkte. No nii palju pidime me vaeva nägema, et pidime augutama numbrid kõrva. Miks ma neid ei olnud siis kõrva pannud? Selle pärast, et vaadake neid tange, koledad. Samas on neid nii vähe, et ma tean sünniaja ja nägupidi neid.

Seda kohtumist aga natuke ikka pelgasin.

Kontroll ise sujus nigu niuhti, võib olla 15 minutit kokku? Mini-Mamma laps otsustas peitu minna, Tita otsustas onu Kontrollile aga hoopistükkis ligi ajada ning kogu mu kari vaatas mind nii põlastavalt, et onu Kontroll küsis, et kas me ikka suhtleme omavahel. 🙂 Iseenesest naljakas, sest muidu me ju suhtleme, kuid need kõrvamärgid! Need kõrvamärgid tulid meie sõpruse vahele!

No igatahes sõnas onu Kontroll, et see on kaugele näha, et minu loomad on hästi toidetud ja rahulolevad! Isegi minu ehitatud lauda kiitis ta heaks ning läinud ta oligi.

Aga tõesti need märgid – lambad põgenevad mind nähes kaugusse, isegi naminami ämber ei aita, ainult Roland julgeb tulla silm punnis ligi, ahmida suu täis, et siis ummisjalu põgeneda. Kitsed vaatavad mulle otsa ning keeravad pea ära või vaatavad mööda nagu ma oleks õhk…. Ma olen sattunud põlu alla…..

Triin H

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Back to top