Okseralli – kole jutt! Lugemine omal vastutusel!

Okseralli – kole jutt! Lugemine omal vastutusel!

Sain mina kirjutada, et sellist tavalist igavat elu elame, kui hakkas juhtuma!

Oli tavaline päev, päev hakkas õhtusse jõudma, Oliver pani trennikotti kokku ja mina hakkasin tegelema endast õhtusöögiideede välja pitsitamisega (jube vaevaline muide). Tühjendasin nõudepesmasinat, heitsin pilgu aknast välja (meil on aknad igasse suunda, ka seal kus nõudepesumasin), Viieline ja ta titt Neljaline nosisid taas aiast väljas heina. Tegelesin nõudega edasi, hetk hiljem tõstsin pilgu ja Neljaline tõmbles justkui ei saaks hingata ning kõige tipuks purskas suust ja ninast vahtu välja. Mul esiti aju ei suutnud kohe aru saada, mis toimub!?

Jooksin õue, püüdsin Neljalise kinni ja hakkasin tal kõhtu mudima ning kõrist okset ja vahtu välja masseerima, ise samaaegselt Ollile karjudes, et toogu mulle õlipudel (ma ei tea isegi ka miks, kuid tundus, et õli on vaja).

Kuna Viieline karjus meil paaniliselt kõrva, Olli ei leidnud suures paanikas õli üles ja mida rohkem Viieline karjus, seda rohkem Neljaline rabeles (ta on juba paras tükk ka), seega võtsin Neljalise kaenlasse ja panin toapoole plagama.

Esiti arvasin ma, et võib olla on tal soolesulgus ja see tähendab, et lambal tuleb tõsta esiots üles, masseerida kaheltpoolt kõhtu ja anda õli.

Mõtlesin, et kurat küll, ei tundu sedamoodi, no ega mul eriti kogemust ole, eriit veel talledega, ma ei tea ju kuidas talled käituvad kui täis lähevad.

Siiski tunne ütles, et see okse ja vaht tuleb saada hingamisteedest välja ning ma käskisin Ollil talle tagumine ots üles tõsta ja ise masseerisin kõri, et okset välja saada ning sama-aegselt tõmbasin laste ninapumbaga eritist välja, et tall saaks hingata.

Järgmiseks Olli masseerisi kõhtu ja mina andsin ikka igaksjuhuks õli, mille tall välja oksendas, pumpasin hingamisteid puhtaks ja nii muudkui kordasime.

Nõnda me mässasime julgelt tunni, kohati ei saanud Neljaline hingata, siis kui sai, kasutasime selle hetkel rahunemiseks, et Neljaline saaks natukenegi taastuda. Vaene Olli oli nii lähedal isegi oksendamisele, sest see okse, vaht ja tatt, mis meid ja kogu meie ümbrust kattis, oli ikka muljetavaldav! KUID ta ei hakanud, veel parem – ta ei andnud alla ning ta abistas mind vapralt kuni oksendamine lõppes ja saime Neljalise hingamisteed puhtaks ning hingamine normaliseerus.

Sel hetkel oli selline wtf just juhtus tunne!?! Köök nägi välja nagu mõrvapaik, ma ju mässasin porised kummikud jalas ja see kõik muu ka….

Igatahes – eestikeelset kirjandust ma selle kohta ei leidnud, loogika ütles, et ju ta sõi midagi, mis kutsus esile sellise reaktsiooni (teri ja mingeid lehti tuli küll). Sorry! Muukeelne kirjandus ütles, et sellist reaktsiooni põhjustab kas lill rodo või rabarber, kindlasti ka mõni muu mürgine taim. Väljas on ju roheline! Nt ei mõelnud ma üldse sellele, et nad tõesti on nii rumalad, et lähevad taas rabarberi kallale! Nad sõid mul ju 2 suurt põõsast ära, kuid midagi nagu ei juhtunud.

Peale seda on Neljaline täitsa tavaline, ei ole loid, tissitab, sööb, joob, silmad on selged ja pea kenasti püsti. Nagu ei olekski midagi olnud.

Lambad ja kitsed tegelikult ei oksenda, kui nad oksendavad, siis on tegemist mürgitusega, seda ma sain teada.

On oksendamine ja oksendamine – nt selline oksendamine on tavaline, et nad mämmutavad toitu, neelavad ja enne makku jõudmist nad oksendavad selle endale suhu tagasi ning mäluvad uuesti. See on normaalne.

Nii ja kui ikka on räägitud, et lambad, kitsed ja küülikud ei krooksuta ega peereta, siis andke andeks, kuid meie lammas Robert teeb mõlemat väga eeskujulikult!

All mõned lingid:

https://www.accidentalsmallholder.net/forum/index.php?topic=23670.15
https://www.accidentalsmallholder.net/forum/index.php?topic=8544.0

Triin H

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Back to top