Igaleühele meeter ja üksi kodus

Igaleühele meeter ja üksi kodus

2/3 meesperest läks sõitu, et tuua tagasi ülejäänud 1/3. See 1/3 viibis nimelt kaugete sugulaste juures. Vuhasin neile kaasa teha vorsti, kaasavaraks.

Mõõtsin välja 17m soolikaid ja küsisin abikaasalt, et ei tea, kas sellest piisab? Kõik saaksid enda meetri ja jääks veel üle ka.

Kaks päeva olen ma kõikide muude tegemiste kõrvalt koristanud ja muudkui koristanud. Tegelikult peaks võib olla ütlema, et ma olen muudkui koristanud ja koristanud ning sealt kõrvalt üritanud teha ka kõike muud vajalikku.

Sukeldusin oma teismelise tuppa, sest see hakkas meenutama juba…. ma isegi ei oska nime anda. Täiesti liialdamata kulus mul tema toa kraamimiseks terve pikk päev, et saada tuba maast laeni puhtaks, sorteerida need erinevad hunnikud ja mida kõike.

Kuna tema toast siirdus mäekõrgune hunnik riideid pessu, siis on pesumasina esine laeni, vaat, et varsti hakkab kuivatist ka üle minema. Tegelikult see pesemine ja kuivatamine on lihtne, sest masinad teevad selle töö ära, kuid nüüd pean hakkama veel neid puhtaid hunnikuid sorteerima…. Nagu ikka põhjalik koristamine, lõi see kogu ülejäänud elamise dünaamika segamini. Või on see ainult minu probleem? Tavaliselt suudan ma enne meeletu korratuse korraldada, enne kui kõik hakkab endale kohta leidma.

Käisin vahepeal kitsesid kanaaiast välja ajamas, Mini-Mamma titt suutis tibude soojalambi juhtme taha koperdada (minu arvates tegi ta seda meelega) ning tõmbas lambi põmaki maha. Loomulikult läks pirn katki. Nõme lugu, sest ma alles panin sinna uue soojenduspirni ja see oli minu viimane. :/

Sel ajal kui ma neid kitsesid ajasin ning sujuvalt kõikide pudinate söögi- ja jooginõusid täitsin, käis minu koer pori sees ning marssis nende poriste jalgadega terve maja läbi (jah, terrassiuks on lahti) ning kui ma tagasitulles nende poriste käpajälgede peale õhku ahmisin, siis marssis tähtsa näoga provva Puśkin (kana siis) teismelise toast välja, nagu see oleks ülimalt normaalne, loomulikult jättis ta põrandale oma üllatuse….

Teate, selline sitta kah tunne tuli peale ning ma mõtlesin, et vot nüüd istun maha ja joon lõpuks oma hommikukohvi. Ma tõmblen juba pea 3 tundi ja kell ei ole veel 10 hommikulgi, eile lõpetasin ma kell sada, ausalt ja mul on nii kõrini!

Kust küll on tulnud selline arusaam, et NAINE on see, kes koristab (ma mõtlen ka selle all, et ainult naine oskab teha suurpuhastust?), naine teeb süüa, naine teeb seda ja toda, naistetööd ja meestetööd ja blablabla.

Isegi need, kes kuulutavad võrdsust, pobisevad häbelikult, et mees teeb ikka mehetöid, mis on siis remont, parandamine jnejne. Ehk, kui nad isegi kuulutavad võrdsust, siis kükivad nad ikka stereotüüpide varjus, rääkigu palju tahavad võrdsusest, sest nad on paika pannud naiste- ja meestetööd ning nende mees ei ole ju mingi suss, remonti teeb ka ju….

Mina taas mõtlen, et kui mina saan väga hästi hakkama nö meestetöödega (ja mul ei kasva selle peale nokut), siis peaks mehed saama hakkama ka nö naistetöödega (ilma, et neil munad kaoks)!

Ei ole olemas eraldi soolikat selleks, et koristada paremini, süüa teha paremini, et ehitada paremini, et autoga sõita paremini….. Kromosoom ei määra oskusi.

Ma olen täiesti selgelt tüdinenud sellest koristamisest, sellest teiste järele koristamisest, ehk ma mõtlesin, et ma teen seinale tabeli, kes mida hakkab tegema ja millal, sest tundub, et selleta vajub asi laiali. Ma täiesti selgelt tunnen, et minu isiklikud huvid kannatavad selle all.

Vahepeal jõudis minu pere juba tagasi tulla ning oh õudust, ma palusin lapsel osaleda kodutöödes. Selle peale puhises minu teismeline, et seal küll ei pidanud midagi tegema! Mida teie arvate? Minu arvates peavad lapsed osalema kodutöödes (selle eest raha saamata), ma ei saa küll aru, et ma olen eriline jõhkard, kui palun lapsel prügi välja viia, kanala uks lahti teha, heinapalli veeretada, tolmuimejaga esik puhtaks tõmmata vms. Mina taas ei saa aru neist inimestest, kes ei õpeta lapsi mitte midagi tegema, esiti enda mugavusest, sest ise saab kiiremini ja hiljem juba sellest, et laps lihtsalt tõrgub vastu ja keeldub midagi tegemast, sest kõik tundub mäekõrgune ja raske, sest ei oska ju.

Käisin mina üleeile espakis oma juustupressile osasid ostmas ja möödaminnes ostsin rauasae tera ja täiesti ausalt – mida seegi pilt tähendab? Et see sobib ka naiste saagimiseks?

Ja pilt minust koos minu naljakate pensionäri prillidega.

Vaadake kui ilus on minu hallitusjuust! Panin nad eile paberisse ja seal küpsevad edasi.

Liivi postituse peale meenus mulle ka üks jutt. Kui Keilasse Espak tuli, siis hakkasin ma seal käima, sest seal töötab mu tuttav ja mulle meeldib, et ta mõtleb minuga kaasa. Paigaldasin kööki kubu ja otsisin vajalikke osi, muuhulgas mõtlesin, et ostan endale ka päris juhtmetangid, siiani olen koorinud juhtmeid noaga, kuid tangidega on ikka mugavam.

Vestlesin oma tuttavaga traavides samaaegselt riiulite vahel ning ligi imbus noormees müüja ning hakkas samuti tegelema müügiga. Pole paha, eks. Kuuldes, et ma soovin tange juhtmete lõikamiseks, muigas ta esiti ning küsis päris alandaval toonil, et no mis juhtmeid sina siis lõikama hakkad, kas mees saatis! Ja ta muudkui ketras ja ketras, kuniks mu tuttav vaatas, et minu kulm läks järjest rohkem kortsu ning suskas vahele, et sul ei ole mõtet Triinu õpetada, ta teab elektrist rohkem kui mina ja sina kokku…. Mis oli mulle suureks komplimendiks, kuid oma tuttavast ma kindlasti rohkem ei tea, kuid tõenäoliselt olen rohkem juhtmeid vedanud, ühendanud, harukarpe, lampe, lüliteid jne paigaldanud kui keskmine mees.

Aga elu kutsub taas, ma jõudsin juba vahelpeal tibudele uue lambi otsida ja nad suuremasse puuri paigutada, taimedele mõeldud lamp on mul ka, vast see ajab esmaspäevani asja ära.

Kuidas teil?

Triin H

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Back to top