Jõulurahu või jõulustress?

Hirmus kiire on olnud, ma olen olnud viimased kaks nädalat naelutatuna töö pärast arvuti külge ning väljaspool seda tsooni olen tegelenud ainult möödapääsmatuga. Eile öösel lõpetasin, kuid ma ei ole suutnud veel täitsa sellest töö mullist välja tulla, vaatan oma muid tegemata töid, kalendrit ja ei oska kuidagi kuskilt alustada, hetkel koostan poe nimekirja. Kingitusi on ka veel vaja teha ning täna on lasteaias pidu. Robert-lammas on eilsest peale natuke loid ja kõht on pehme, mure kohe! Võib olla olen nad üle söötnud?! (Vaatasin hommikul, et kõik eilne hein on ka söömata.  Mõtlesin, et nüüd on kõik haigeks jäänud, kuid uut põhku alla visates tormasid kõik põhku sööma, võib olla on heinas asi?)

Jõulu ei ole ma ka jõudnud kohe üldse mõelda, isegi kuuske ei ole veel. No vahepeal osalesime kooli jõululaadal ja ma vorpisin sinna müügiks kringlit ja kooki, igatsugu muid tegemisi on ka olnud, kuid põhirõhk on olnud tööl, töö-töö-töö.

Koolis oli laupäeval jõululaat, plaanisime kõik valmis teha juba reedel, kuid plaanid läksid segamini kui ma jäin autoga mutta kinni ja väänasin autol roolivõimu maha, seega istusin reede õhtul paranduses. Poodi jõudsin alles õhtul ning koju jõudes ei jaksanudki midagi peale voodisse kukkumise teha. Alustasin laupäeva varahommikul, mis oli tegelikult täitsa hea lahendus, sest laps läks laadale värskelt ahjust tulnud kringlitega ning aroomid lõid mataki kõik maha ning põhimõtteliselt kohe osteti kringlid ka ära.

Aga – sel nädalal on plaanis teha tanguvorste ning hakata koostama menüüd ja selle nimekirjaga ma nüüd siin istun. Ja mida me õhtul selga paneme? Pesu on taas kuhjunud ning tundub, et kapid on ka tühjad. Haa…..

Lammastega seoses tuli taas uudispomm! Seal karjas, kust me oma lambad tõime, jäi kogemata üks jäärapoiss kohitsemata ning viimane tsiksutas kõik uted titeootele, sh tõenäoliselt ka meie lambad! Ma ei tea kui kaugel nad oma ootusega on või kas üldse on, igatahes nägin ma eile öösel und ainult lammaste titeootusest ning nagu ikka, ootamatu raseduse puhul, käisin ma läbi mida nad on söönud, kas see on hästi mõjunud ning mida peaksin uues olukorras arvestama. Mul on nüüd väike paanika….

Tegelikult, hetkel tahaks lihtsalt vaikust ning rahulikult siseneda jõulu-mulli! Ma ei taha praegu ühtegi liigset inimhäält ega liigset inimenergiat, oma on oma ning üleliigne on liiga. Mul on alati ühest mullist teise sisenemine nõudnud hetkelist omaette olemist, loomulikult oleneb ka nö mulli suurusest, niisama väikselt vahutada oskan ma mitmel rindel, kuid suuremad tööd-tegemised e. mullid nõuavad pühendumist ning kõik liigne on liigne ja ma ei ole kindel, kas ma pean ennast laiali jagama! Kas ma olen keeruline inimene? Mina ise nii ei arva, sest mina leian, et kõigil on õigus oma vabale ruumile ja igal inimesel on õigus ise otsustada millisel määral ja kuidas keegi ennast laeb, jagab või ei jaga! Kõik ei pea olema ühesugused ega saagi olla. (No ma mõtlen nende kulmukergitajate peale, kes ei saa aru, et teine inimene on teistsugune).

Ma tahan enda mehe kaissu ja lihtsalt olla, ma tahan lastega küpsetada, ma tahan õues ringi mütata ja tegutseda, ma tahan lauta nõkitseda, ma tahan omaette tantsida, ma tahan vabalt hingata….

Minule tähendab jõulurahu vaikust ja perekonda. Ei taha ma mingit stressi ega tormamist.

Ma tahan jõulu-mulli! Ja esimeseks asjaks teen ma ühe jõulukoogi, mida ma olen juba aastaid jõuluks teinud! Vot nii! 🙂

 

 

Triin H

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Back to top