Selge kui vesi

Selge kui vesi

Meil on 2 salvkaevu, üks maa ühes otsas ja teine teises otsas. Ühe kaevu vett kasutame me põhiliselt ainult kastmiseks ja lindudele-loomadele joogiveeks. Teise kaevu vesi peseb meie nõud, pesu, meid puhtaks ning kustutab meie janu. Vett on jagunud meie perele täitsa vabalt, kuigi mitte mingisugust lödistamist ja loristamist me enam ammu ei harrasta, sest vee väärtus on meie jaoks tõusnud meeletult! 

Nüüd on meil käinud sugulasi ja tuttavaid, jäänud öökülla või käinud niisama. Veekulutus on kasvanud, hüppeliselt, me isegi ehmatasime ära. Teisipäeva õhtul jäigi vaene pump pumpama õhku ning kaevust ei olnud võtta enam midagi (põhjal oli vast 140cm). Täitsa loogiline – nõudepesumasin uugas korduvalt, pesumasin, üks käis pissil, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, jälle nõud, käed, veel käsi, joogivett, see keema, too keema, pann loputada, käed, pissile, juua, üks pessu, teine pessu, kolmas pessu, neljas pessu, viies pessu, kuues pessu….. Jah, mul tiksus see kuklas, manitsesin ka korduvalt, et vesi ei ole mänguasi ning kogus on siiski piiratud ja seda tuleb kasutada mõistlikult. Meie salvkaev igatahes ei suuda toota nii palju vett sellisele hulgale.  Mitu sellist päeva ja kööga.

Eile lasime koguneda, kasutasime vist mõne liitrikese ning täna sain nõudepesumasina juba peale panna. Köök on nõusid täis, pesu ootab hunnikus pesukorvis ja masina ees ja endale kuluks ka väike värskendus ära….

Meile on maal elamine õpetanud, et vesi on üks suurimaid väärtusi, ülioluline. Me ei saa selleta elada. 

Hakkasin mõtlema, kui tihti ja kas üldse mõtleb inimene tegelikult sellele KUI palju ta ikkagi lihtsalt niisama puhast vett torust alla laseb? Kas tegelikult hinnatakse seda, et meil on puhas vesi omast käest? Milline õnn, et meie ja meie lapsed ei sure saastunud vee pärast. Kuidas me üldse ei mõtle looduse hoidmise peale. Me peame täiesti iseenesestmõistetavana, et meil on puhas õhk ja vesi ning ihaldame hoopis aliexpressi… 

Tegelikult oleme me looduse armul. Seda peaks endale rohkem meelde tuletama, siis loksuvad prioriteedid kergemini omale kohale, läheme selles rivis õigele kohale, mitte ei pea ennast selleks esimeseks.

 

 

 

 

Triin H

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Back to top