Seltsimehed unetud….

Seltsimehed unetud….

Mind on vaevanud juba pea nädalake mingi kummaline unetus. Ärkan täpselt kell 2 (vana aja järgi kell 3), istun paar tunnikest üleval, uinun uuesti, et ärgata taas kell 6.30. 

Täna juhtus aga see, et täna ma enam magama ei jäänudki. Väheses koormuses ega liigses kohvis ei saanud asi olla. Avan silmad, hetkega olen täiesti ärkvel, erinevad mõtted kipuvad pähe ja lõpuks ma lihtsalt jõllitan pimedusse, pea mõtetest paks ja lihtsalt ei saa magada.

Vaatasin öösel 2 filmi ära, võtsin esimesed mida pakuti. Kergekesed teised – Keeping up with the Jones ja The adjustment bureau. Esimene oli tüüpiline ämerikä ja teine suisa romantiline. Mulle hirmsasti meeldis selle filmi loogika elu/saatuse kohta. Ka mina arvan, et nö ettekirjutatud saatust ei ole olemas, vaid me teeme enda saatuse ise, läbi enda valikute. Isegi käejooned muutuvad ajaga. Mul oli Barcelona ajal sõber, kes luges mind hirmutavalt täpselt. Alati kui me kokku saime, vaatas ta üle mu käe-, jala-, kaela- ja näojooned ning rääkis kõigest. See aga teine teema. Igatahes seal filmis olid kaabudega härrasmehed, kellel olid vinged vihikud, kuhu kõigi saatus kirja pandud ja kes üritasid rikkuda kahe inimese õnne. Ühesõnaga need filmid on täiesti vaadatavad.

Eile õhtul tõdesime abikaasaga, et eilne ei ole üldse meie päev, kõik läks natuke metsa.

Töö. Jõuluetenduse teema, tegin reklaami, peale mõningaid pingutusi tuli vastus, et nüüd sobib ja pangu ma aga õigesse formaati ja ongi korras. Mina muidugi rõõmustasin, sest uus töö hingab juba kuklasse ja vaikselt hiilib kiirekiire ligi. Saaksin nö peas vaba ruumi ja uutele asjadele mõelda. Saatsin ära ja varsti tuli vastus, et tegelikult võiks olla sellel tüübil teised riided seljas….. Ohjah, ma olen täitsa arvestatav Illustratori kasutaja, kuid ma ei ole super (veel). Riiete vahetamine võtab mul peas omajagu vaba ruumi ja aega, jälle tuleb asjad ümber mõelda, sest see muudab natuke kõike.

Sellel samal hetkel saabus meile ammu tellitud kruusakoorem. Juht sai mahakallutamise suhtes natuke valesti aru ning juba ta kallutaski 12 tonni kruusa täpselt mu auto taha (ma ei saanud ei üle ega ümber). Hindasin kriitilise pilguga koorma üle ja tõdesin, et küll ma jõuan osa sellest laiali visata (lastele pidin lasteaeda ja kooli järgi jõudma). Natuke hiljem toodi teine koorem, sissesõidu teele. Juht pidi selle sõitma nö laiali, tema aga kallutas selle ühe raksuga sissesõidu teele hunnikusse. Meil on sissesõidutee ääristatud maakiviaiaga ning hunnik ilutses keset teed, ei üle ega ümber… Nüüd juba mõtlesin kumma hunniku ma esimesena ette võtan. Sel hetkel tundus, et natuke liigutamist teeb head ja saangi rahus mõelda seda reklaami asja. Olgu tänatud meie naabrid, kes meid aitasid ning lapsed koju tõid, sest õigeks ajaks ma ei oleks valmis saanud). 

Ma isegi ei tea mitu tonni kruusa ma eile laiali viskasin, kandsin ja kärutasin. Käte tunde järgi otsustades vähemalt 50 tonni… Igatahes sain ma sissesõitu takistanud hunniku kõik suht-koht laiali kantud ja tasandatud ja teisest nii palju, et oleksin saanud autoga välja vingerdada. Rõhk on sõnal OLEKSIN. 

Kaasa helistas ning kurtis, et ta unustas rahakoti koju, kütus otsas ning ta ei tea, kas ta jõuab selle kütusega koju, äkki tulen igaks juhuks kaartidega kuhugi vastu (kaasa sõidab linna tööle ja meie elame linnast kaaaauugel). Kruus visatud, pesus käidud, lapsed autosse ja minek. 

Hakkasin vingerdama ja ruumipuuduse tõttu vingerdasin ennast poriauku. Üritasin, mis ma üritasin, kuid välja ei saanud. Õnneks jõudis kaasa siiski omaljõul koju. Auto välja sikutamiseks vajasime ka naabrimehe abi ning lõpuks  ühisjõul saime auto välja. Tõsine mudamaadlus! Ma kartsin tõsiselt, et saan migreenihoo. Märja juuksega, kuigi müts oli peas ja vana inimene nagu ma juba olen, siis kartsin ikkagi. No ei tulnud!

Täna olen jõudnud juba pesta 4 masinatäit pesu, kuivati on kuivatanud terve päeva, ma olen munamäe suuruse pesuhunniku ära sorteerinud ja kappi paigutanud, oma uduse peaga olen leidnud lahenduse reklaami asjus ning juba uut asja ka teinud.  Täitsa arvestatav päev.

Ma lihtsalt loodan, et ma ei ärka täna öösel kell 2, vaid magan, lihtsalt magan. 

ps. Süüdake täna küünlad mõeldes oma lahkunud lähedastele, meenutage neid ikka soojade mõtetega. 

 

 

 

 

Triin H

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Back to top