Milla aga muudkui valmistub ja valmistub. Eile oli rohkem pikali kui püsti. Sammal tundub ka kuidagi kahtlane, on teine ka väga laiaks veninud ja lesib.
Aga aga – hommikust tiiru tehes jõudsin vuttide juurde ning märkasin, et üks vutt on jalust nõrk ning tänu sellele tasakaal petab. Lind ise ergas, silmad selged, nokk puhas, tagumik puhas, kuid ainult jalad nõrgad. Kõige esimeseks mida saab kodustes oludes teha, on anda D-vitamiini noka vahele, sest tõenäoliselt on tegemist avitaminoosiga ja kuna vutil on ülimalt kiire ainevahetus, siis talvel võibki nõnda juhtuda, et lind ei saa kõike vajalikku toidust kätte, kui ruumis on pigem jahe kui soe, siis kulub ka palju energiat kütteks.
Millest veel võib vitamiinipuudus tingitud olla? Vuti nokaesine peab olema õige konsistentsiga, ei saa olla liiga peen ega liiga jäme. Parim vutitoit on väikese graanulina, nõnda nad ei saa toitu sorteerida ning jätta söömata vajalikke aineid.
Igaks juhuks andsin ülejäänutele ka ette riivitud porgandi sisse segatud D-vitamiini. Porgand maitseb tavaliselt vuttidele väga!
Kõige selle sebimise juures suutsin ma KÕIK eile õhtused ja täna hommikused vutimunad katki astuda! Panin need pidulikult mantlitaskusse ning võtsin äbariku vuti kaenlasse. Tuppa jõudes panin mantli maha, et saaksin vutile vitamiini anda ja siis temaga edasi toimetada. Ringi sebides astusin mantlile peale ja tundsin kuidas jala all krõbises ning…. noh, nii see läks.
