Tüümian on ürtidest vaieldamatult minu lemmik! See taim on suurepärane nii toitudes, kui ka tõmmisena, samuti on ta aias silmale ilus vaadata! Ma ARRR-MASTAN seda – käin soojal ajal seda värskena peenral nuusutamas ning kuivatan seda nii palju kui jaksan. (kuivatan seda toidukuivatis ning jätan alles kõik, väärt kraam).
Tüümian on väga hea rögalahtisti, leevendab köha, nohu ning mõjub seedimisele hästi, vähendab kõhugaaside teket ja kõhupuhitust. See on ülimalt antiseptiline taim, annab sooja.
Toitudes kasutan mina seda nt hakkliha maitsetamiseks (oregano(pune)-rosmariin-tüümian), pizza peale, soolase piruka põhja taignasse ka, lihale, supile, tomatikastmesse…..
*Kuna tüümiani tee ajab higistama, siis seda kokku ei tasu panna piparmündiga (piparmünt jahutab).
Minu lemmik koostis on:
1spl kuivatatud tüümianit
1 suure varba suurune tükk ingveri
Viilutan ingveri kannu sõela, peale tüümian ning keev vesi. Mida kauem seisab, seda piprasem tuleb.
* Vahel teen ka nii, et annan ingveril tõmmata umbes 10min ning alles siis lisan teise komponendi. Siis saab tee piprasem.
Mida vanarahvas selle kohta ütleb:
Maarohtudest kõige enam tarvitati ja tarvitatakse veel praegugi tuntud “kaetisrohtu”. Mõned joovad nimetud rohu teevett köha vastu. Ja suitsetati mitmesugusid asju, millest arvati, et keegi teine inimene paha silmaga vaadates ära oli imestanud; nagu näituseks: kui piim venis, siis hauduti piimariistu kaetisrohuga ehk suitsetati sellega. Kui põrsad pasal olivad, siis suitsetati jälle kaetisrohtudega.
Kaebdus-, kaetis-, kaibaus-, kahetis-rohi, liivatee (kasvab liivapääl) (Thymus serpyllum), üheksat seltsi, köha ja iga asja vastu teeks keeta. Kui inimene või loom nõiutud, rannakeeli “kaibajuksis on”. Korjatakse 3 päeva enne jaani. Kui lehmad tulevad, siis lehmadelle keeta ja seda juua anda; ja ka naesterahvale, kui on maha jäämas.
Kui nurganaine ei saa ilmale tuua, siis sooja vihaga haududa ja leili visata, põrandalt kõrssa korjata, nendega ja kaetiserohtudega suitseda.
Nõmmeliivatee, vanad inimesed kutsusid kaetisrohi. Seda teed on ammustest aegadest peale tehtud külmetushaiguste ja köha vastu. Vanasti arvati teda aitavat väga palju tõbede ja just kurja silma kaemise vastu. Sellepärast kutsuti teda kaetisrohi.
Arstirohutaimed.
Arstirohuks tarvitati ka kaetisrohu ehk liivatee lillakaid õisi ühes ülemiste okstega reumaatiliste valude, külmetuste ja sagedasti üheksa haiguse vastu, nagu rahvas teda nimetab.
Kaetisrohtu ehk liivateed tarvitatakse külmetuse vastu. Rahvas nimetab ka sagedasti teda üheksa haiguse rohuks.
Info pärineb siit.
