Nisujuuretis, sourtout… Sourdough.

Nisujuuretis, sourtout… Sourdough.

Minu nisujuuretis kooles mingil hetkel ära, siis sain ta uuesti tööle (vaba käega), kuid kokkuvõttes andis ta uuesti otsad ning mingiks hetkeks löin ma kogu juuretisele käega, olgu omaette primadonna! Jube pirtsakas!

Siis tuli aga kõva igatsus peale ning ma alustasin otsast.

Kui ma nüüd täitsa ausalt ütlen, siis mul ei ole elu seeski olnud nisujuuretis nii tugev, elus ja “õige”.

Enam ei teinud vaba käega, vaid kindla retsepti järgi. Siit sain retsepti.

1. päev

120 ml jahu (405 nisujahu) ja 80 ml vett.

Sega vesi ja jahu purgis kokku, nii et tükke ei ole, pane kaas lahtisena peale ning pane purk külmkappi.

2. päev

Sega, lükka segu purgi külgedelt põhja ning pane purk uuesti külmkappi.

3. päev

Kolmandal päeval tuleb hakata juuretist toitma. Selleks vajad puhast purki (mina tegin iga päev segu uude purki).

Pane purki 40 g juuretist (ülejäänu viska ära), 80 g vett ning 80 g jahu (50/50 ehk pooled täistera nisujahu ning pooled tavalist nisujahu, mina kasutasin 405 jahu)

Sega, pane kaan lahtiselt peale ning purk kapi peale seisma.

4. päev

Toida samamoodi nagu kolmandal päeval. Juuretis peaks olema sel hetkel juba päris aktiivne, lõhn ei tohi olla äädikane ega hapu, vaid peab olema mõnus kerge nisune lõhn.

5. päev

Toida juuretist samamoodi edasi, ehk 40 g juuretist, 80 g vett ning 80 g jahu (50/50).

6. päev

Toida juuretist, jälgi, et ei oleks halba lõhna.

Siin on minu juuretise kasvamine kellaaegadega.

7. päev

Seitsmendal päeval toida juuretist nagu ka eelmistel päevadel ning kui soovid testida juuretise valmisolekut, siis tehakse seda nõnda:

Pane umbes 4 tundi peale juuretise toitmist lusikatäis juuretist toasooja vette, kui see jääb kenasti pinnale hõljuma, siis on juuretis valmis.

Ehk siis nii:

Kui paljundad juuretist, siis tuleb järgida ainult 1 reeglit – vett ja jahu peab olema sama palju ehk kui paned 80g vett, siis pane ka 80g jahu, kui paned 100g vett, siis läheb ka 100g jahu. Kui teen nt 10 saia korraga, siis loomulikult teen juuretist ka suuremas koguses. 1 saiale piisab aga 80 vett ja 80 jahu.

Head küpsetamist! 🙂

Triin H

10 thoughts on “Nisujuuretis, sourtout… Sourdough.

  1. Appi, ma olen hädas :D. Mul on käsil neljas päev- tõstsin juuretise uude purki, lisasin vee ja jahud. Nüüd on mul varsti poole-liitrine purk täis juuretist ja veel 3 päeva teda toita :D.
    Ma ilmselt oleksin pidanud välja lugema, et päev 4 tuleb juuretist toita samuti nagu eelmisel päeval, ehk samas pean võtma 40 grammi juuretist ja ülejäänud ära viskama?
    Kas iga järgnev päev, kus juuretist tuleb toita, tuleb võtta 40 grammi juuretist ja ülejäänud ära visata? Sest kui ma sellises tempos jätkan, on mul varsti 3-liitrine purgitäis juuretist 😀
    Suur tänu abi eest!

    1. Hei! 🙂 Nii head kraami ei ole mõtet ära visata! Mina olen praadinud üleliigse juuretise nagu pannkooki pannil, minule endale meeldib terake soola peal ja hapukoorega või siis nt näpuga soola-suhkrut ja süüa moosi/marjadega.

  2. Oh, aitäh kiire vastuse eest. Niisiis ma teen kõik siiski õigesti :). Nii et põhimõtteliselt võin ma juba juuretist kasutama hakata? Igatahes oli ta täna juba täitsa kenasti mullitav ja kohev, hea lõhnaga. Ma teen kindlasti saia jaoks juuretise teo lõpuni – tundub, et 7-ndal päeva on siis juuretis valmis. Selleks ajaks on mul tõesti mõnus kogus juuretist.
    Ma veel küsin üle, kui ma ei soovi peale 7-ndat päeva rohkem juuretist juurde kasvatada, siis kas ma võin seda külmkapis puhkeasendis hoida? Ja kui soovin uuesti küpsetada, siis mis selleks tegema peab?
    Nii suur tänu hea ja täpse õpetuse eest 🙂

    1. Palun! 🙂 Klaas vett ja lusikatäis juuretist vette ning kui juuretis jääb vee peale hõljuma, siis on ta iisavalt tugev.
      Soovitan juuretist siiski kasvõi iga teine päev toita, siis püsib juuretis tugevana. Rukkijuuretis elab mul juba aastaid sügavkülmas, kuid selle nisjuuretisega ma seda proovinud ei ole, kuna küpsetamist on igapäevaselt.
      Kui ma kasutan vahel hapusaia taignas ainult tavalist nisujahu, siis juuretise toitmiseks kasutan ka 40g mahe nisujahu.

    1. Ikka võid toita, kui tead, et on hea nisujahu. Kord juhtus mul nii, et jahu oli otsas ja lähipoest ei olnud muud võtta kui Tartu Milli jahu ja see tappis juuretise ära. Esiti kahtlesin, kas on tõsi, kuid tegi uue katse ja jah, see tapab juuretise ära, seega nüüd proovin lisada natuke ka jahu, mida ma tean olevat nö elus. 🙂

  3. Mõnikord on juuretisele pikapeale kummiliimi lõhn juurde tulnud. Oskate öelda miks see tuleb ja kas sellist võib edasi kasutada? Varem olen sellised minema visanud, samas mingid Ameerika lehed ütlevad, et igasugune küünelaki haisuga juuretis on “fine” ja soovitavad mitte tähelepanu pöörata, kuna lõppsaaduse maitset see ei pidavat väidetavalt mõjutama. Minul on näiteks leivajuuretisele kummiliimi/küünelaki hais lõpuks külge tulnud kui on hästi pikalt juba toidetud seda. Pakun, et nisujahu juuretist ootab sama saatus – lõhn juba veidi teravneb pärast mõnenädalast käimist. 😀

    1. Mina säilitan rukkijuuretist sügavkülmas, on seal juba aastaid elanud ning mitte kordagi ei ole temaga midagi juhtunud. Soovitan soojalt sellist viisi! Samuti on mul teda kuivatatuna.

      Nisujuuretist olen ma varajasemalt samuti hoidnud sügavkülmas, elas ja toimetas ja püsis värskena. Minu arvates kõiksugu imelikud haisud ei ole okei, lõpuks need ei käärita ega kergita õigesti. Kui sa (ma sinatan kui tohib?) juuretist toidad vähemalt iga kolmas päev, siis sellele ei tohiks tulla mingit haisu külge.

    1. Tere Elo! Aitäh! Tegelikult jääb juuretist järele 160 grammi, sest 40 g läheb uue juuretise tegemiseks. 🙂 Olen täheldanud, et 160 grammi tõmbab väga hästi selle koguse(500/700) käima. Muudan saia retseptis selle ka ära. Ütleme siis nii, et 250 grammi on maksimaalne kogus juuretist, mis on proportsioonis antud kogusega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Back to top