Eile oli selline tore päev, kus ma sain sertifitseerituks kokaks! Ma olen nii värske, et mind pole veel kutseregistriski, kuid küll ma sinna varsti tekin. Üks tase on veel saavutada, siis on taevas käes! 😀 Ma isegi ei oska seda sõnadesse panna KUI õnnelik ja uhke ma enda üle olen! Ülimalt õnnelik!
Kuid tätoveeringutest – minu tätoveeringud on olnud pigem kingitus minule endale, siis viimane kord kinkis abikaasa mulle sünnipäevaks tätoveeringu ning täitsa kogemata sai ühest kaks suurt ehk asi loksus paika ja ma ei suudaks olla rohkem rahul! Tegelikult leidsin ma ka täiesti oma isikliku tätoveerija, kes loeb põhimõtteliselt minu mõtteid ning kuna minu teisel käel oli ainult 1 tätoveering, siis parandas ta seda ning viis käed tasakaalu ehk joonistas sinna natuke juurde.
Kui paljudele on tätoveeringud justkui aksessuaar, siis minule on need pigem osa minust, midagi ainult minule, tervenisti ei soovi ma neid teistele näidata, sest need on midagi väga isiklikku.
Jap, nüüd olen ma juba kutseregistris ka… 😀 Palju õnne mulle!
Viimased päevadsaia tehes olen ma tundnud, et ma tahan pehmemat tainast, , ma tahan minna natuke tõsisemaks, seega on tänases tainas 83,33333333% niiskust ning seda kohe mõnus voltida! Pildil on traditsiooniline 74,4%.
Alati uut saia lahti lõigates tuleb laps ja küsib saia seest näha! Seda on ta muidugi õppinud minult. 🙂
Minust on tulnud natuke pirts, sest head voltimist, tainast ja kerkimist näed sa saia läbilõikest. Palju saiu on juba pealtnäha vähe kerkinud, sai ei ole nö avanenud ja ei naerata, võib olla seest ka täitsa talutav, kuid ei ole siiski ajanud ennast puhvi.
Igatahes…ma olen avastanud, et kui väljaspool olev hakkab rusuma või rusuma, siis teeb head kuulata samamoodi mõtlevate inimeste podcaste või raamatuid, mis panevad mind mossitamise ja lämbumise asemel edasi mõtlema ja arenema. Mind väsitab kõik väiklane ja rumal, seega on parem minna aga ainult edasi. Keskendudes heale, koged rohkem head, näed rohkem head ning kohtab häid inimesi.
Vot nii!
