Õpetaja küsis teise klassi lastelt, kelleks nad tahavad suurena saada. Üks poiss klassist ütles, et politseinikuks. Õpetaja hakkas selle peale naerma ning ütles, et sinust küll kunagi politseinikku ei saa, sa ei sobi selleks.
Meil on ikka jutuks tulnud abikaasaga, et miks ma olen hakanud suhtlema inimestega nii vähe? Enamiku olen lõiganud elust ära, keeldun neid vastu võtmast, keeldun suhtlemast.
See ei olegi olnud teadlik valik, vaid tunne, et ma ei taha enam, ei jaksa, ei ole vaja. Hakkasin mõtlema, miks ikkagi…. Miks ma ei taha. Kuniks…. Meil on peale jaanipäeva sattunud inimesi sisse triivima. Kuidagi oma inertsiga kukuvad meile.
Tuli ammune tuttav külla. Pinnalt koorisin kokku – nagunii te ju ei saa, nagunii see ei ole otstarbekas, nagunii te ei tee, see on raske, ei usu, te ei oska, te ei tea…. EI EI EI EI….
Tuli teine – ei olegi või? no see on võimatu, raske, ei saa ju, kasutu, ei usu……
Kolmas – nagunii see ei kasva ja kui kasvab, siis saaki nagunii ei saa ja kui saate, siis see on nigel!! Vales kohas! Nii ei tehta! Mul on palju ilusam kui sul, mul on palju rohkem kui sul! Mis mõned kanad! Ei ole kasu ju! Sadu kanu peab olema!
Peale eelmise aasta läbipõlemist olengi lõiganud enda elust ära inimesed, kes, tõenäoliselt isegi enesele teadvustamata, on negatiivsed. Ma ei jaksa neid, eriti veel enda kodus. Mulle meeldib unistada ning unistuste poole liikuda, katsetada, proovida, ebaõnnestuda või õnnestuda,üritada ja elada! Naerda ja nautida. Hea sõna, uitmõte, väike nali, idee võivad päästa kõik. Ma eelistan pigem otsida neid võimalusi, mis on, mitte otsida vabandusi, miks mitte.
Esitasingi endale küsimuse, et kas mul on vaja võidelda inimestega, raisata enda energiat neile, lasta lõhkuda enda kodu energiat inimestel, kes õõnestavad ja tambivad mind/meid? Tead, ei ole. Ma pigem suunan oma energia paremini.
Avastasin ka, et ma ei ela igavesti.
Elu on liiga lühike, et olla see, kes ma ei ole, olla nendega, kellega ei ole hea, teha seda, mida ei naudi.
Kokkuvõttes kahetsetakse ikkagi tegemata jäänud asju, mitte tehtut.
