Pildil meie pääsuke, hall-kärbsenäpist ma ei ole veel head pilti saanud, ta jälgib mind kullipilguga ja ei taha üldse poseerida….
Endalegi üllatuseks on meie elamust saanud korteriühistu ning korteriühistu otsustas, et sel suvel fassaaditöödega ei jätkata!
Ehk siis teisisõnu on meie maja esiküljel kaks pääsukese pesa, varsti saab kolmas ka valmis ning hall-kärbsenäpp on teinud ventilatsiooniavasse oma pesa, eks ole, nii kui ventilatsiooniaval kate maha võeti, nii hakati kohe pesa punuma… Tagumisel küljel on 1 pääsukese pesa ja kolmandal küljel on valmimas ka kohe üks pesa. Otse loomulikult ei saa me jätkata oma töödega, vaid peame sügiseni ootama.
Minule oli hall-kärbsenäpp uus tutvus. Kas te teadsite, et ta on laululind, kes ei laula? 😀 Tegemist on kohati suisa (hull)julge linnuga, kes ei karda väga inimesi ja ehitab oma pesa sinna kuhu juhtub ja kuidas juhtub, vahel on suisa 50:60 võimalus, et see prantsatab alla.
Täna on sajune, hommikul kell 5 hakkas mauhti sadama, korraks pidas pausi ning siis lasi edasi.
Sain osaliselt õues oma toimetused ära tehtud ning nüüd ootan pätsikeste kerkimist, mugin maasikaid ja mõtisklen maailma üle.
Mhm, Kreekast. Me oleme sel aastal maasikaid 25 kilo jagu söönud ja nüüd ootame mil meie endi omad valmis saavad. Turul mul lähedasi tutvusi ei ole, seega Eesti maasikasse usun ma ainult siis, kui ma selle ise maasikapeenrast korjan.
Samas see, mis hetkel maasikakasvatajate ja valitsuse vahel toimub on ka inetu. Tegelikult üldse mis toimub, kogu see trall, on inetu . Esiti arvasin, et mingis mõttes isegi hea, et kogu kaardipakk löödi segamini, kuid siis see muudkui jätkus ja jätkus ning hetkel on mind haaranud õud, et miks keegi seda ometi ära ei lõpeta, nagu lõputu õudus.
Ideaalis võib ju häälekalt raiuda, et lõpp orjapalgale, maasikate korjamine EI SAA ometi olla nii raske, eestlased on töötud, kuid see nüüd juhtub olema lihtsalt füüsiline töö ning minu arvates on see ilmne, et see, kes rohkem korjab, see saab ka rohkem palka. Tulemuspalk, palka makstakse tulemuste eest. Kui põllul oleks tunnipalk, siis jääks töö tegemata ja maasikad söömata.
Ma olen siin pikemalt kohe jälginud teatud suguseid inimesi. Need, kes peavad, no vähemalt pikema vaatluse põhjal ütlen, endid kuidagi erilisemaks, tublimaks, targemaks ja paremaks kui teised. Valituteks. Ma pean selliseid oma fb nimekirjas ainult selleks, et neid jälgida, sest täielikult mõistnud ma neid ei ole. Ma igaks juhuks ei too täpseid näiteid, kuid umbes sellised, kes jagavad fb igatsugu kirjutisi, et kui sa oled selline ja selline, siis sa oled eriline ja saatetekst on: “Issand, see olen ju mina!!! Mina olengi selline!!!” Või kui sina teed X asja, siis oled sa lihtsalt soperdaja-harrastaja, kuid vaat kui Mina teen, vot MINA olen tegija ja teen kõvasti tööd! Kõik, mida puudutan, muutub kullaks, natuke nagu sellised. Empaatiavõimetud. No täitsa psühhopaatideks ma neid ka ei nimetaks… 🙂
Kaasa sai diagnoosiks hüpertooniatõbi. Infarkt ei olnud, diabeeti ei olnud, kuid olevat sinnapoole teel. Vereproovi üle oli palju nurisemist, tal on kõik need hädad, mida üks heal toidul olev moodne inimene endale hangib. Ma hakkasin mõtlema, et võib-olla olen osasüüline ka mina, sest kui vaadata seda ayurveda kandilt, siis mina olen vata ja tema kapha ning meie toidulaual on siiski valdavalt vatale sobivad toidud ja kuna temal on soodumus üle süüa, siis sealt see hargnema hakkabki. Fabrikaate me ei söö, vorsti, viinerit vägaväga harva, limonaadi ei joo, peidetud suhkruid on vähe meie toidulaual… Samas olen mina see, kes tõmbleb pidevalt ringi ja kaasa vähem liikuv.
Ma olen jõudnud juba oma pätsikesed ahjust välja võtta, kaasa tuli kööki, vaatas neid ja ütles, et ma ikka tahan teda ära tappa….
Ma teen plaaditäie, 12 mehist pätsikest. Poistele meeldivad pätsikesed rohkem kui vormis tehtu. Taigen pigem pehmem ning taignasse tuleb vesi, jahu, tiba soola, kuivpärm, muna ja õli. Õli lisan ma küll alles kerkinud taigna peale, õliste kätega on hea voltida, samas voldin ka kihte taignasse ning seda õhulisem ja pehmem on pätsike.
Ma pean teile ka seda nippi näitama, siis ei pea tea kunagi enam sööma kuivanud puist saia! 🙂 Tuleval nädalal saan teha ka juba video! Panin kaamera püsti ja puha.
Mul on nii hea meel, et sain laste klassijuhatajatega näost näkku asjad räägitud, sest enne koroonat ja koroona ajal kuhjusid rääkimata asjad ja mulle ei meeldi rääkimata asjad ja mulle ei meeldi teha nägu, et kõik on korras, kui tegelikult ei ole. Ütleme nii, et meie jaoks muutus asi nii tõsiseks, et ma uurisin juba teisi koole, endal nutt kurgus. Mulle nii meeldib väikese kooli puhul, et aastatega kaob teatud formaalsus ning võib olla kõlab see imelikult, kuid klassijuhatajast saab lähedane isik, kellega saab rääkida südamest südamesse ja kui äkki tundub, et nii ei ole, siis on tunne justkui sõber oleks sulle selja pööranud.
Rebane on väga palju pahandust teinud, ära viinud väga mitu kana ning juba 5 tibu…. No ausalt nutma ajab! Ei jäänud muud üle, kui tibud taas aeda kinni panna, las kasvavad ja see annab mulle lisaaega välja mõelda, et mida ma teen.
Risotto ja Sooli (Soolikas) tulevad juba ise kenasti lüpsile ning sellel rindel on kõik väga lihtne, on tekkinud juba oma rutiin.
Kuidas teil?
