2024. aasta jaanuaris ilmus reklaamartikkel, milles esitleti neljaliikmelise pere tasakaalustatud nädalamenüüd maksumusega 94,25 eurot.
Pere koosnes kahest täiskasvanust ja kahest väikelapsest. Laste viie tööpäeva lõunasöögid ostukorvi ei kuulunud.
Ligi kolm aastat hiljem maksaks sama ostukorv meie esialgse hinnavõrdluse järgi umbes 146 eurot nädalas. See on ligikaudu 54,9% rohkem.
Nüüd võtame aga neljaliikmelise pere, kus kasvavad 15- ja 17-aastased poisid, kes teevad regulaarselt sporti.
Kasvueas noore energiavajadus on suurem kui väikelapsel. Intensiivne füüsiline aktiivsus suurendab seda veelgi. Aktiivselt sportiva teismelise energiavajadus võib ulatuda 3000–4000 kilokalorini päevas või enamgi, sõltuvalt keha suurusest ja treeningkoormusest.
See tähendab eelkõige suuremaid toidukoguseid. Mitte tingimata kallimaid toiduaineid, vaid rohkem toitu.
Kui kohandada ostukorvi kogused kahe täiskasvanu ja kahe sportiva teismelise hinnangulise energiavajaduse järgi, kujuneb meie arvestuse põhjal nädalaseks toidukuluks 233,77 eurot.
Periood ja toidukulu
Nädalas – 233,77 €
Nelja nädalaga – 935,08 €
Keskmises kalendrikuus – 1013,00 €
Aastas – 12 156,04 €
Nagu algses menüüs, ei sisalda ka see arvestus laste viie koolipäeva lõunasööke. Eeldame, et noormehed söövad koolis.
Me vaidleme Eestis koolitoidu üle, kuid kui palju keskendume selle juures kõige olulisemale – kas koolis pakutav toit vastab kasvava ja aktiivse noore vajadustele ning kas see toit ka tegelikult ära süüakse?
Ja nüüd sissetulekud.
Võtame näiteks Kesk-, Ida- või Lõuna-Eestis elava pere, kus mõlemad vanemad teenivad 1500 eurot bruto kuus.
2026. aasta maksureeglite järgi jääb kahe vanema netosissetulekuks kokku ligikaudu 2563,76 eurot kuus.
Sellest kulub meie näidispere toidukorvile 1013,00 eurot ehk 39,5% kogu netosissetulekust.
Ülejäänud 1550,76 euroga tuleb katta eluasemekulud, elekter, küte, transport, riided, laste treeningud ja kõik muud igapäevased väljaminekud.
Võrdleme seda Euroopa näitajatega.
Eurostati 2024. aasta andmetel moodustasid toit ja alkoholivabad joogid leibkondade tarbimiskuludest:
Riik ja toidukulude osakaal:
Eesti 18,8%
Euroopa Liidu keskmine 13,1%
Soome 12,7%
Saksamaa 11,2%
Eurostati näitajad kajastavad väga erineva sissetuleku ja koosseisuga leibkondade tegelikke toidukulutusi. Meie näidisarvestus lähtub aga konkreetsest neljaliikmelisest perest, selle hinnangulisest energiavajadusest ja kahe töötava vanema sissetulekust, mis jääb piirkondliku mediaanpalga lähedale.
Eurostati näitajad väljendavad osakaalu tarbimiskuludest, meie 39,5% aga netosissetulekust. Kuid siin on oluline küsimus: tegelikud kulutused ei näita, kas pere saab endale lubada piisavas koguses täisväärtuslikku toitu.
Vaatame nüüd algse menüü koguseid.
Näiteks oli ostukorvis 765 grammi kanafileed kaheks õhtusöögiks neljaliikmelisele perele. See teeb ligikaudu 96 grammi toorest kanafileed inimese kohta ühel õhtusöögil.
Jah, väikese eelarvega saab söönuks ja kõhud täis. Kuid täisväärtusliku toitumise puhul tuleb arvestada tegelikku energia- ja toitainetevajadust.
Kui toidukoguseid tuleb eelarvesse mahtumiseks vähendada, ei vähene sellega organismi vajadused.
Piirkondlikud palgaerinevused muudavad olukorra veelgi kõnekamaks.
2026. aasta II kvartalis oli Harjumaa mediaanbrutopalk 2033 eurot, Valgamaal aga 1438 eurot – ligi 30% madalam. Seejuures teenivad pooled Valgamaa palgasaajad ka sellest summast vähem.
Toidukaupade hinnad ei ole aga Valgamaal 30% odavamad.
Kasvava ja sportiva noore energiavajadus on mõlemas maakonnas ühesugune, kuid perede võimalused selle katmiseks võivad olla väga erinevad.
Kas väiksema sissetulekuga peredel on piisavalt majanduslikke võimalusi valida toitu eelkõige oma vajaduste, mitte hinna järgi?
Täisväärtusliku toidu kättesaadavus sõltub lisaks toidu hinnale ka pere sissetulekust, koosseisust ja tegelikust energiavajadusest.
Kui neljaliikmelise pere toidukulu võib moodustada ligi 40% kahe töötava vanema netosissetulekust, ei ole küsimus enam üksnes menüü planeerimises.
Küsimus on selles, kui palju jääb perel tegelikult valikuvabadust süüa vastavalt oma vajadustele, mitte rahakotile.
Ja siin põrkuvadki teooria ja reaalsus.
Me räägime pidevalt laste ülekaalust, vähesest liikumisest ja tervisliku toitumise tähtsusest. Soovitame lastel rohkem liikuda, sportida ja täisväärtuslikult süüa.
Selles peitubki minu jaoks iroonia. Kasvav ja aktiivselt sportiv noor vajab rohkem energiat. See tähendab suuremaid toidukoguseid ja suuremat toidukulu.
Mis saab siis, kui pere ei saa endale lubada toitu koguses, mis kataks selle noore tegelikud vajadused?
Me räägime palju sellest, kuidas inimesed peaksid toituma ja liikuma. Märksa vähem sellest, kas neil on selleks ka majanduslikud võimalused.
Nüüd sai sellest kergelt üks poliitiline postitus, kuid kui räägime tervislikust ja täisväärtuslikust toitumisest, ei saa me mööda vaadata inimeste tegelikust ostujõust.
Sest organismi vajadused ei sõltu sellest, kui suur on inimese palk. Küll aga sõltub palgast see, kui palju on tal võimalik nende vajadustega arvestada.
Andmed ja arvutused. Kasutatud lähteandmed pärinevad avalikult kättesaadavatest allikatest ning on kontrollitavad. Ostukorvi kohandatud kogused ja pere toidukulude arvestus on minu koostatud.