Ühel hetkel saabus kevad, siis kohe järgi talv ning täna hommikul kisub jälle kevadeks.
Minu lapsed ei ole vaimustunud kohupiima ja marjade söömisest, kahjuks, terve külmkapp oli kohupiima täis ja mina seda kõike ei jõudnud ära süüa, seega pidin midagi muud tegema.
Kooki söövad ju kõik…. Kook on parim järgmisel päeval. Mulle maitseb selle koogi juures vaarikate hapukus ning kohupiimamassi õhulisus, nagu õrna pilvekesse lööks enda hambad. 😀
Põhja tegin sellise:See põhi sobib ideaalselt ka kaeraküpsiste tegemiseks!
3 dl kaerakliisid
4 dl nisujahu (mina kasutan täistera)
1 muna
1 dl rõõskakoort või kohvikoort
75gr margariini
2 dl fariinisuhkrut
0,5 dl valget suhkrut
1 tl soodat
1 tl soola
Näppisin kõik segamini ja panin natukeseks külmikusse tahenema.
Patsutasin umbes 3/4 taignast vormi (ümmargune, lahtikäiv) ning 1/4 taignast tegin plaaditäie küpsiseid.
Eelküpsetasin põhja 200 kraadis umbes 15 minutit.
Eelküpsetatud põhjale kallutasin umbes 200g vaarikaid.
Kohupiimamass
3 muna
300 g kohupiima
2 dl suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
Eraldasin valged kollastest ning segasin esiti kohupiima, munakollased ja suhkrud omavahel. Siis vahustasin munavalged tugevaks vahuks ning tõstsin kohupiimamassi sisse. Kummutasin kogu massi põhja ja vaarikate peale ning küpsetasin ahjus 170 kraadi juures umbes 35-40 minutit.
Nüüd läheb jälle lappama, ma ei vaata pm mitte kunagi kui kaua mul miski ahjus on, minu vastus on alati – siis kui on valmis…Tegelikult ei mõõda ma ka tihtilugu koostisosi, ma ikka tunde järgi teen. Ei ole parim retseptimeister….
Viimane nädal on olnud selline rahulolematuse nädal, kiikumine. Tunnen ennast imelikuna, täiesti imelikuna. Ma ei mõista Pandora käevõru fantalistilisust, ma ei näe ohtu otsmikukortsus, ma ei jaksa tülitseda mõttetute asjade pärast, ma ei suuda vaimustuda ostlemisest ja asjadest…. Ma olen käinud vist liiga tihti linnas taas……
