Minu pärlikesed koorusid eelmise nädala teises pooles ning eile sündis esimene väike Silmanokkija ja siis teine ja kolmas ja neljas, kõikidel emme karvased jalad. 1 puśkin sündis ka ning koorumas on kohekohe veel 4 väikest Silmanokkijat.
Pärlitest sündis 16 tibu.
Vaatasin eile oma ilusaid kartulitaimi ja mõtlesin, et võiks neid kohe veel istutada, võtsin oma idudega kartulid kapist välja, jätsin need tuppa pärastiseks ning läksin ise õue. Tagasi tulles oli mul kaasa need ilusti ära koorinud. Et siis jah… Selliste väikeste punnide nõkerdamine oli ikka paras töö… 🙂
Teate mis mul uue ahjuga ei õnnestu ja see ajab mul juba hinge täis? See on üks korralik pavlova! Jumal tänatud, et mul on kanad, kes munevad mulle mune, ma oleks vist nendeta juba rahatu.
Vahet ei ole kas ma küpsetan pöördõhuga, tavalise reziimiga, mõlemaga, tõstan või alandan temperatuuri, küpsetan 30 minutit või tunni või poolteist tundi, nühin kausi sidruniga üle, pesen 100 korda ja kuivatan 1000 – no ei õnnestu! Taas 6 muna taeva poole, nokkisin augu sisse ja löss….. tegelt natuke valetan… ma tegin ju üks päev Brita kooki ja selle besee õnnestus….
Ma keetsin pavlova jaoks suisa hõrgu rabarberimoosi, kuid…. Mina jätan rabarberimoosi hapukaks, kuid lisan sidrunile lisaks tilgakese vaniljet, sest see annab mõnusa aimatava nüansi mekile juurde.
Seoses kaasa südamepuperdusega, olen ma kamminud meie söömised karmilt läbi ja nagu me juba ennegi oleme tõdenud, siis on põhisüüdlasteks ikkagi minust olenematud tegurid – kontoris istujana ei liikunud ta piisavalt, ta sõi alles õhtul ning maiustas ennast kurguni täis ning näksis sinna otsa. Samuti ei tarbinud ta päeva jooksul piisavalt vedelikku. Kui ta isegi proovis süüa süsivesikutevaeselt, siis juhtus neid upse ikkagi piisavalt sisse, et sellest polnud mingit tolku ja siis lisandus veel see paha tunne, et näe, sõin taas valesti. Kui ma talle sammulugeja käele sokutasin, siis võttis ta selle kiiresti ära, sest see olevat ebamugav. Ja muidugi lisame siia veel stressirohke töö ja voila – ongi kompott valmis! Kui ma teda korrale kutsusin, siis sain ma tüüpilise mehe vastuse, et temaga on kõik korras!
Kuniks siis selle puperduseni ja sama jutu, mida mina olen pidevalt rääkinud, rääkis talle selkorral ette nüüd arst.
Ma võin tunduda julm, kuid ma ei taha ega oska kuulata vabandusi, et ma ju nii üritan, kuigi ega ei ürita ikka küll, sest mina tean, et kui sa ikka midagi väga tahad, siis sa ka selle nimel tööd teed. Minu kallis kaasa oli vaat, et profitasemel sportlane. Ma mäletan veel 20 aasta tagust aega, mil mina tegin kodus süüa (see, mis mulle meeldib teha) ja tema rulluisutas 25 km õhtu jooksul (see, mida talle meeldis teha), suusatas talvel 60km jutti jnejne. Mingil hetkel see sport jäi ning järjest enam ja enam liitus ta minu harrastusega… 🙂
Noh, igatahes nüüd on muutuste aeg käes ja kaasa on tõsiselt võtnud enda tegemisi, kuigi ta tunnistab, et jube raske on piiri pidada.
Aga ma just avastasin, et mul homme koolipäev ja ma ei tea ikka veel kus mu põll on…. Seega ma lähen seda otsima!
Ja kohe jonni pärast tegin ma uue besee. 4 munast, pöördõhuga, 160 kraadi juures tiba üle 1 tunni ja mulle tundub, et seekord õnnestub, vähemalt hakkavad ilusad praod tekkima.
Jep, seekord õnnestus. 4 munavalget, 2 sl suhkrut (mina kasutasin rafineerimata suhkrut). Vahusta vahusta vahusta, lisa umbes 1-2 sl sidrunimahla, vahusta, lisa 2 sl kartulitärklist segatuna 2 sl suhkruga. Vahusta. Küpseta ahjus pöördõhuga 160 kraadi juures tund ja 15 minutit. Kuulete jah? Ärge pange tähele kuivati mürinat.
Rabarberi-mündi pavlova
