Ma meisterdasin kanadele aeda hernehirmutise. Kanadel on aed hetkel maas, sest laiendame kanalat ning aed ka muudab natuke kuju ja kohta. Hetkel tundub, et kõik siin muudkui muutub ja elab ja võtab uut kuju, ehitame ja ehitame ja ehitame. See on aga tegelikult täiesti mõistetav, sest me seame ennast siia ju alles sisse.
Ehk – meespere läks skeitima ning mina sain just endale toidu ette, kui kuulen, et õues on hirmus kisa. Jooksen Lutheriga õue ja näen kuidas kull tõuseb just kanaaiast lendu. Suures paanikas jooksin mitu ringi põõsaste ja vaarikate vahel ja üritasin kiiruga kahjusid tuvastada, enamus kanasid kadunud, pärlikesed paanikas ja kisa taevani.
Kui suutsin rahulikumalt ringi vaadata, nägin vaarikate vahel sulehunnikut. Lähemal uurimisel tuvastasin need meie tibu Turbo sulgedeks. Otsisin edasi. Teises kohas avastasin neiu Pallopää suled, vaatasin otsivalt ringi, kumbagi ei ole! Mõtlesin õudusega, et kull on viinud ära kaks kana, ometigi ei märganud ma, et tal oleks äralennul midagi näpus olnud…. Kuid… Kurvastus missugune!
Jänkudele süüa ja juua viies hakkasid kanad oma peidukohtadest välja hiilima, neiu Pallopää nende hulgas. Uh! Kergendus! Selge, ainult tibu viidi ära…. Kurvastan!
Natukese aja pärast näen aga põõsastest välja hiilimas meie tibu Turbot. Mh….Kelle suled need siis on?
Vaatan ringi, kes veel valgetest on kadunud. Mhhh, üks, kaks, kolm….. venelannat. Üks on puudu. Ju siis venelanna. Kurvastan!
Hetke pärast ilmub välja ka venelanna. Kelle suled need siis on? Vot ei tea!
Kanala laiendusega ja uue aiaga läheb veel aega, seega mõtlesin, et meisterdan hernehirmutise, äkki hirmutab natukenegi.
Mõeldud-tehtud, otsisin vanad riided välja, raam kokku ning otsapidi maasse, riided selga ja valmis! Seadsin sammud tuppa.
Otsustasin lõpuni süüa ning siis taas õue minna. Köögiaknast mööda kõndides ehmatasin ennast kangeks, silmanurgast nägin, et keegi seisab kanaaias. Jeebus! Siis tajusin, et see on ju hernehirmutis.
Sõin ära ning hakkasin nõusid masinasse panema, taas ehmatan ja külm jutt käib südamest läbi, sest keegi seisab kanaias! Arkhk, see on ju hernehirmutis!
Lähen mina kasvuhoonesse ja näen – ahh, keegi seisab kanaaias! jaa… See on ju hernehirmutis!
Tundub, et see hernehirmutis hirmutab mind ennast rohkem kui kõiki teisi!
Paksendus: Ei hirmuta ainult mind. Meespere tuli koju ja vanem poeg hõikas, et keegi on kanaaias! Mees ei saanud kohe aru, kui sai, siis ehmatas ka ning egas siis väiksem poeg ka ehmatamata saanud olla!
