Milline nädal! Tõelised Ameerika mäed, üles-alla-üles-mataki alla ja kui jõuad hakata mõtlema, et kõik on kontrolli all, siis saad laksti vastu nägu oma mõttega.
Kohutav on tõdeda, et nii paljudel ettevõtetel puudub kriisiolukorra jaoks puhver. Kindlasti on selliseid, kellel ei ole lihtsalt võimalik seda koguda, kuid on ka selliseid, kes elavad heal ajal kenasti ja laialt, kuid raskel ajal ei ole võimelised isegi 1 kuud vanast rasvast üle elama. Minu arvates üks suurimaid vigu on väikese ettevõtte puhul see, kui makstakse uute klientide rahaga vanu arveid. Rumal, rumal, rumal.
Ma tahtsin kirjutada midagi sügavat ja tõsist, kuid ma olen lihtsalt nii väsinud, et no ei jaksa hetkel.
See kaugõpe ja mitme klassi- ja aineõpetajaks olemine ning kõik muu elu ka on mind ausalt ää väsitanud. Täiesti paratamatult pean ma lapsevanemana ikka suu vahtus seletama, õpetama, juhendama. Olen kuulnud mõndadelt lapsevanematelt, kuidas nende lapsed saavad kõik omaette õpitud, siis ma tõesti ei usu seda. Milleks üldse siis koolid, õpetajad ja kontaktõpe? Anna aga aasta jagu materjali ette ja korras. Õpivad ise.
Samas on näidanud eriolukord väga ilmekalt, et koolide vahel valitsevad ikka tõelised hiiglase käärid – olen kuulnud ja näinud, et mõne kooli õpetajad teevad rohkem tööd kui eales varem, üritavad tõsiselt ÕPETADA ning teise kooli õpetajate ainuke töö on kirjutada ekooli umbe, muutmata hindamissüsteemi ja -astet või üldse midagi muud. Koole ja õpetajaid on seinast seina. Rasked ajad toovad välja päris olukorra, mask kukub kolaki maha.
Üldse olen ma niiiiiiiii tüdinenud sellest, et nii paljud valetavad suurema osa oma jutust! Pidev ilustamine ja vassimine. Milleks? Jaa, vahel on see ookoo, kuulub kenaks olemise juurde, kuid…
Meie MiniMamma sünnitas paar nädalat tagasi sellise imelise tirtsu! Väike Tirts on tõeline südametemurdja ja kaisukas!
Meie lapse esimene klass sai läbi, viisime eile tema tööd õpetajale ära, õpetaja kaes last siit ja sealt ning tunnistas lapse teise klassi sobilikuks. Osad lapsed peavad veel kooli minema. Vanemal kool veel kestab.
Peenrakaste tegime, pm sitta panin põhjale ning vahele laotasime lambavilla, kõige peale siis kompostist mulda.
Ei olnudki vaja seda kallist mulda.
Ja vot nii teen mina süüa, terve rida magab jalus…
Blogides on läbi jooksnud see 10 korda mõõda ja 1 kord lõika teema. Kõigile ei pea nö tõde kuulutama, kuid mina ei saa ka aru sellest põhimõttest, et eesmärk on kõikidega läbi saada ja mitte midagi ei ole tohi ütelda. Kui sa meeldid kõigile, siis ei meeldi sa kellelegi. Nt mina ei jaksa mõelda sellele, et ma ikka jätaks endast viisaka ja kena inimese mulje, ma lihtsalt ei jaksa. Inimesed on erinevad, mõnel see õnnestub, kuid mõnel mitte. Nii ongi ok. Ma ei suudagi enamus inimestega koos olla, ma lämbun, mul on vaja olla omaette.
Ja kokkuvõttes on inimese enda probleem, kui ta küsib kelleltki arvamust ning ootab ainult ilustatud varianti, kuid saabki hoopis midagi muud.
Aga elu kutsub….
Ohooo, miks lambavilla?
Mina olen esimest aastat rohenäpp ja no niiiiii koba tunne on 😉 teen ja palvetan, et äkki miskit kannab vilja. Vaatame!
Jaksu, jaksu, Sulle!
Lambavill hoiab niiskust hästi ja pidavat andma taimele kõike hääd ja paremat. Nt saad lugeda siit: https://hiiupermakultuur.ee/2019/03/03/lambavill-aias/
Oi, ega minagi mingi oskaja ole, mulle meeldib ja kukub alati ka välja palju Tootsi peenraid. Nt kolis paar aastat tagasi peenrast kasvuhoonesse rucola, valis endale koha ja seal ta elutseb, mina teen talle ainult ruumi juurde. 😀
Aitäh! Sulle samuti jaksu ja edu!! 🙂