Kultuurkanep oli eestlaste kasutuses kuni 19. sajandi lõpuni. Kanepiseemneid kasutati toiduks ja kanepikiust keerutati köit ja nööri. Kanepiseemnetest oli tuntud toidud – kanepitemp ehk jurss (röstitud kanepiseemnetest tambitud õline võie, millele lisati koort, teravilja jahu ja praetud sibulat), piim ja –puder. Need olid rohkem tuntud Lõuna– ja Ida-Eestis.
Kultuurkanep narkootilisi aineid ei sisalda. Meelemürki valmistatakse India kanepist.
Kanepiseemned K, Mg, P, Cu, Ca, Zn, Fe, Se, B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B6, A, D ja E -vitamiin
sisaldavad 100 g kohta
30 g valku
41 g rasva (90% küllastumata rasvhappeid)
15 g süsivesikuid
9,3 g kiudaineid
514 kcal toiduenergiat
Kanepiseemned kuuluvad nn “superfoodi” kategooriasse. Kuna need sisaldavad palju vitamiine ja mineraale, boiflavonoide, boiaktiivseid aineosakesi, antioksüdante, aminohappeid ja rasvhappeid. Kanepiseemned seeduvad hästi peaaegu ilma jääkideta ja toitaineid imenduvad kergesti.
Kanepiseemned tugevdavad immuunsus-, närvi- ja südameveresoonkonna süsteemi, parandavad naha olukorda, juuste tervist ja nägemist. Ergutavad ajuvereringet ja ajukoore tegevust.
Kanepijahu sisaldab palju kiudaineid ja on seega hea seedimisele.
Kanepiõli aitab hormonaalsüsteemi häirete korral, on hea üleväsimuse ja unehäirete korral. Info pärineb siit
Meie pere kasutab kanepiõli vahelduva eduga – võtame 1 spl täie igal hommikul (või segan pudru sisse või salatisse). Kui väga iiveldama ajab, siis pean pausi. Külmal ajal (no tegelikult igal ajal) kasutan seda ka kreemi asemel. Nt kanadele segan natuke pudru sisse.
