Mulle määrati raviks prednisoloon 5mg, 6 tabletti päevas 30 päeva. Alguses kartsin, et mul kasvab päevaga habe, võtan juurde 20kg ja mida kõike. Õnneks seda kõike ei juhtunud, alguses.
Vahetasin ka perearsti, sest…. peale vale diagnoosi ta isegi ei vaevunud selgitama ega läbi käima antud teemat ja see üks kord, kui mul on päriselt perearsti vaja, siis teda ei ole. Mind häiris nii meeletult, et minu maksuraha on talle laekunud, tegemata midagi.
Peale 1 kuud jätsin tabletid ära, olin jõudnud endale juba endokrinoloogi vastuvõtule aja panna Fertilitasse, sest tasuta aegasid ei leidunud ning tegin nädal peale viimast tabletti ka vereproovid. Tulutu käik, vereproov oli peaaegu korras tänu tablettidele veel, vanem härra tunnistas mind terveks ning käskis samas tempos edasi töötada. 75 eurot viuhti tuulde…. Vastuseid ma ei saanud, no selle vastuse sain, et “noh, mõnel lihtsalt tuleb see haigus!”
Diagnoos subakuutne türeoidiit ehk olen põdenud viirust ja see on millegi pärast rünnanud minu kilpnääret. Minul aga ei eelnenud viirushaigust, ma ei olnud üldse haige. Minul algas see lihtsalt valutavast kaelast.
Umbes 2 nädalat pärast viimast tabletti paistetas mu kilpnääre uuesti üles ning kõik sümptomid naasid. Natuke aega proovisin ainult panadoli ja ibuka kokteiliga hakkama saada, kuid kui mu pereõde kuulis, et ma söön päevas meeletus koguses valuvaigisteid, siis määras uue tabletikuuri. Uue kuuriga paistetasin ma ka üles, kuid valu võttis ära. Nii kui oli pingelisem aeg tööl, nii mu tabletikogused ka kasvasid, mingitel hetkedel isegi 7 tabletini prednikat + valuvaigistid.
Kokku sõin ma prednisolooni 4 kuud. Korduvalt valdas mind meeleheide, sest mitte keegi ei suutnud mulle seletada, miks ma haigestusin, millest see algas, kaua see kestab, mis suunas see liigub? Ometi ma ei kuulanud kordagi oma pereõde, kes soovitas töötempot ja-stressi vähendada.
Lõpuks ma sain isegi aru, et ma ei saa nii jätkata. Õnneks algas mul ka puhkus.
Tabletid lõpetasin ma sujuvalt, vähendasin kogust kuniks ei võtnud enam üldse.
Vahel ma kardan, et kõik tuleb tagasi, vahel mu kael valutab teistmoodi, palavik tuleb ja läheb. Kuid tablette ma enam ei taha. Vaikselt hakkab mu paistetus ka taanduma. Terveks mind ei tunnistatavat, kuna kilpnääre on saanud ikka kahjustada ning ma olen terve elu jälgimise all.
Inglise keelsetest lehtedest sain ma teada nii palju, et seda haigust esineb harva, ennetada ei saa.
Kaunist!
