Mul oli täna võimalik nautida pikemat hommikut, jõin oma kohvi, milles minu enda kitse Mamma Kitse-Kitse piim ja nosisin peale enda tehtud sepikut ja lugesin EBAtajate muljeid. Kole lugu. Ausus ja labasus ei ole samad asjad.
Oma näo alt labasusega lehvitamine ei ole kuidagi vähem labane. Ma natuke mõtsin selle üle, kuid siis lugesin kuidas Trump eraldab täitsa beebid oma vanematest ning need lapsed on 20-kesi puurides ja siis tundus kellegi pükskostüüm, meik või tennised ülimalt ebaolulistena, veel ebaolulisem on kulutada enda mõtteruumi, aega ja energiat sellele mõtlemiseks.
Mida suuremaks me endi meelest saame, seda väiksemad me minu arvates oleme.
Mutistumine on ka teemana läbi jooksnud. Ma olen ka varem kirjutanud, et ma käin ühes kirbukas, kus on kõik asjad 1 euro. Minu arvates naised ei mutistu riiete-ehete-tilu-lilu kättesaamatuse tõttu, vaid see mutt on juba nende sees. Samuti ei ole suured vale ripsmed, küüned, juuksed, kulmud jne kohe naiselik. Selliste lisadega mutte on küll ja küll. Ei pea olema rikas, et olla naiselik. Ma olen saanud umbes 30 ilmeilusat kleiti 30 euro eest, ma ei osta igal aastal uusi kleite, vaid mõni minu kleitidest on juba nt 5 aastat vana. Ma ostan üldjuhul klassikat mitte halli, vahel ka midagi muud…
Igatahes on seal kirbuka ukse taga suur kast uut kodu otsivate raamatutega. Ma vahel ikka leian sealt midagi. Viimati oli sinna toodud suur hulk toiduteemailisi raamatuid, k.a Eesti rahvatoite. Esimese hooga tekitas antud raamat minus kerget võõrastust. Lambapeasült, praetud ajud, hautatud süda ja kops, neerud kastmes, rupskivorst, veisemaorulaad… Kuid samas on see minu arvates austus toidu vastu, et kasutatakse kõik ära. Ma veel kohanen selle mõttega, sest kops, neerud, ajud ja keel on minule veel kuidagi väga vastuvõetamatud. Kuid südant me sööme ja soolikaid puhastan ja sööme ka. 🙂 Õnneks meil on koer ja kanad, kes meid selles asjas aitavad….
Kuid… lähen panen liha marinaadi.
Ilusat!
