Ma vist millalgi kirjutasin, et ma tahan kõik koleda lahti lasta, minema saata, elust välja lüüa. Koledad inimesed oma koledate mõtetega.
Järjest rohkem hakkas mulle tunduma, et minu ellu on tekkinud inimesed, kes üritavad alandada/allutada, paremaks panna, üldjuhul mul on ükskõik, sest minule nõnda muljet ei avalda, kuid kui sa lased inimesel pidevalt kiidelda ja teha üleolevaid kommentaare, siis lõpuks hakkabki see inimene ennast ülevamana tundma, tema väljaültlemised muutuvad järjest jultunumaks ja ebaviisakamaks, hakkab arvama endast liiga. Ta nö kompab piire ja kui sa lased pidevalt ta edasi ja edasi, siis lõpuks ongi meri põlvini. Kui ma lõpuks piiri tõmbasin, siis saabus protest ja sõda. See jubedalt segab ja väsitab mind, kui inimesel puudub enesekriitika ja ta räuskab nigu jobu.
Nimetagem mind siis imelikuks, kuid mulle on see eestlaslik allutamine, ületrumpamine ja ärapanemine võõras. Vahel mulle tundub, et inimene ootab, et ma justkui peaks talle piirid panema ja teda kasvatama, minu arvates peaks inimene ise teadma enda piire ning omama mõõdukat enesekriitikat.
Igatahes oli palju tööalaseid pingeid + täielik ülelaskmine rahaliselt. Aga ma olen ikka seda meelt, et raha on ainult paber, seda saab juurde teha, kuid loll jääb ikka üldjuhul lolliks ning suurima kahju teeb ta ikka endale. Ja miks ma ei viitsi pidevalt kakelda ja ületrumbata, siis põhjus on ju lihtne, et kui keegi teine ennast julmalt ülehindab, siis on see tema probleem, mina ei saa kuulutada tõde, see ei ole minu tõde ja absoluutset tõde ei ole olemaski, seega…
Kuid minu elus oli neid äkitse liiga ning mulle tundus, et ma pean pidevalt ennast õigustama, kaitsma, tagasi ründama jne. No ei meeldi mulle see, see ei ole minu loomulik olek. Seega pidin ma selle jama elust välja saama ning hakkama ennast ümberhäälestama. Ma tundsin kuidas ma muutun hapuks. Ma ei ole selline. Minus hakkas naer kaduma ja te ei kujuta ette KUIDAS ma naudin sellist lõkerdamist.
Igatahes mulle tundub, et see hakkab vilja kandma. Ma hakkan minema omasse elementi tagasi. Ja see rõõmustab mind! 🙂
8 tibu on juba koorunud ning üksik tibu ei ole enam üksik!
Ma sain eile oma juustubakterid kätte ning ma saan täna panna küpsema oma kalli camemberti küpsema!
Ma tegin mingi päev 4,2 kg vorste, oleks rohkem teinud, kuid soolikaid said otsa. Vorstipritsi sain millalgi eelmisel nädalal kätte ning sellega on tõesti palju lihtsam, kiirem ja mugavam!
Kuidas teil?
