Mul on väääga vähe sõpru, ühel käel saan kokku lugeda. Nad kõik on minuga juba… mh.. 2-3 aastakümmet. Minu abikaasa, kes on ka ühtlasi mu parim sõber, on ka minuga juba paar kümmet.
Võib olla ma ei vaimustu uutest inimestest nii kergelt? Ma ei anna neile, õigemini ei soovi anda, neile palju võimalusi? Võib olla olen ise imelik? Sõbrannataja ma ka ei ole ja mul ei ole vajadust pidevalt midagi jagada, mul on tunne, et mind ei jagu. Võib olla siin peitubki vastus? 🙂
Igatahes meeldib mulle kui mu ümber on vähe, kuid kindlad inimesed. Minu raudpoldid.
Välja paistan ma suheldes nagu kümne ekstraverdi puhkpilliorkester, ma mängin seda, keda ma tahan, kuid tegelikult olen ma introvert, mis introvert. Päriselt lähedale päästan ma väheseid.
Viimasel ajal olen enda juures täheldanud, et mul on suisa mantraks kujunenud endale korrutamine, et olen imelik, las ma siis olen. Olen jah teistsugune, mis siis…
Ühel hommikul, kui olin lapsed just kooli-lasteaeda viinud, kukkusin ma äkitse kogu hingest pillima! Pillisin ja sain aru, et kogu minu “imeliku” jutt on seotud leinaga, ma leinan oma ühte kauaaegsemat sõpra.
Ta ei ole lahkunud siit ilmast, ta lahkus mu elust, paar aastat tagasi. Ma isegi ei tea miks, kuid endale omasena oletan, et ma ei meeldinud talle enam. Meie sõprus kestis tiba üle 20 aasta ja siis see lõppes.
Kõik hakkas muutuma siis, kui ta leidis endale kaaslase. Ja see ei ole üteldud mitte üldse negatiivse alatooniga, võib olla ma lihtsalt enam ei mahtunud kuhugi?
Meil oli ilus sõprus, me oleme sarnased, meie taust on sarnane ja osaliselt tänu sellele valitses meie vahel alati vaikiv mõistmine, kokkuhoidmine. Palju jäi alati õhku, vähe sai üteldud. Minule omasena tahan ma alati kõik lõpuni rääkida, temale omasena meeldib jätta asju õhku. Ma olen õppinud mitte küsima.
Miks? Ma arvan, et kui ta nii valis, siis ma pean sellega lihtsalt leppima, austama valikut. Võib olla ma kujutan suuremat osa ette, tegin kogu sõpruse erilisemaks kui see tegelikult oli? Ma ei tihka küsida, sest võib olla on mul õigus ja ma olengi imelik? Võib olla ma andsin endast liiga vähe?
Jah, mina leinan. Tühimik on. Ma pean mõned asjad ümber hindama ja vaatama neid teise nurga alt.
Korjan ennast kokku.
Mh, alloleva bändiga on ka kestnud “suhe” juba üle 20 aastat.
