…. et ma tegin täna elus esimest korda rostbiifi! Ausalt – ma jubedalt pelgasin taas, et see on üks keeruline asi ja mina hoian sellest kaugele (ja ega ma väga suur lehma sõber ole ka..).
Tegelikult selleks ei lähegi vaja midagi üleloomulikku – vaja läheb ilusat loomalihatükki, soola, pipart, rosmariini ja küüslauku.
Mätsisin soola ja pipraga liha kokku ning pruunistasin pannil koos rosmariini ja küüslauguga. Siis keerasin liha fooliumisse ja küpsetasin 200 kraadi juures 25 minutit.
Lasen jahtuda ja ongi valmis!
Homme on mõisas kuldpulmapidu ning ma alustasin toitudega juba täna – graavilõhe läks tõmbama, kartulisalat sai lõigatud valmis, rostbiif tehtud jne.
Ai nii – tordi põhjad on valmis ning homme hommikul hakkan torti kokku panema. Pöidlad pihku!
Kell saab kohe 22 ja ma olen läbi nagu Läti raha! Abikaasa läks varahommikul tööreisile ning mina hommikul tööle. Koju sain 20 ajal ning siis algas nö teine tööpäev. Süüa vaja teha, kööki koristada, kütta, loomad üle vaadata, lutitall toita, pesta, puhastada ja mida kõike. Ja lapsed ka ju 🙂
Õnneks on nad juba nii suured poisid, et saavad kodus kenasti majandatud kui meid ei ole kohe võtta, telefonid on olemas ning neid saab seda kaudu kenasti juhendada. Õnneks on mõis ka nii kodu lähedal, et vajadusel saab mõne minutiga koju.
Lumi on! 😀 Kanad on śokis! Nad ei tea kuidas istuda või astuda!
Mul ajab viimasel ajal nii hinge täis inimesed, kes ei hinda teiste aega! Nad nagu ei saa aru, et me ei ela korteris ja meil ei ole seda aega niisama võtta! Meil on piisavalt loomi ja linde, meil on majapidamine ning me kahjuks ei ole moodsad põllumehed, kellel kõik on automatiseeritud! Ju me oleme siis vanaaegsed. Peale selle on meil ka omad tööd ja tegemised ja kohustused.
Aga ma poen põhku, sest homme on pikk päev…
