Minu lapse klassis küsiti laste südamesoove. Enamjaolt sooviti õnnelikke vanemaid ja helget tulevikku, kuid minu laps soovis veebukse* ja EV Presidendiks!
*V-Bucks (mingisugune rahalaadne vahend kuskil mängus)
Minu koostööpartner maksis esitatud arvest 10%. Maksetähtaeg on niigi nädalaid ja üle on läinud samuti omajagu. Ma ei teagi kas nutta või naerda, tundub, et see koostöö on tulevikuta ja ma nutta ka väga ei viitsi.
Ma mõistaksin, kui suhtlus oleks otse, õigeaegne ja aus. Kõigil on igatsugu olukordi ja kunagi ei tea, kuid see… see kahjuks ei ole seda. Kuid teate küll, mõned asjad pealt kaunid ja kullakarvalised, kuid seest läbinisti mädad. Nagu eelmise aasta kõrvits, mis seisis nii kaunina, kuniks hakkas enda mädast vedelikku mööda köögi põrandat laiali ajama.
Ütlesin, et ei anna uueks aastaks lubadusi, kuid siiski pean andma! Kõik tulevikuta suhted lämmatan juba eos, ei pisarda, ei põe. Näpistan lihtsalt läbi ja kõik. Luban, et ei hakka teisi ehtima ettekujutletavate sulgedega.
Ja mulle üldse ei meeldi nõnda taga kiruda, kuid see kõik on hetkel nii valdavalt aktuaalne! Mis siin ikka, norutan natuke nurgas ja lähen edasi, ega muud ju üle jää kui mida välja mõelda!
Ah, sellised rullnokad, tõsiselt, m… olete!
