Vistel, vastel poisikene,
Ei vastel toassa seisa,
Vastel seisab vainiulla,
Lume valgella väljalla!
Tegelikult putru me täna ei tee, plaanis on hoopis teha hernesuppi ja vastlakukleid. Kondid ja liha panin hauduma juba hommikul. (üteldakse, et herned ja oad on vaimude toit.) Üteldakse, et niipea kui leem tulel, lõpeb tavalisesti majas töö. Meie seda endale lubada siiski ei saa ning meil käib töö edasi.
Teises kohas aga oli uskumus, et kõige noorem isik peab lauas kondid hambusse võtma ja lakka ehk metsa viima.
Hommikul, kui hakkasime Gabrieliga kooli minema, kepsles meile meie jänesepreili rõõmsalt vastu hiir suus. :O Gabriel läks lähemalt uudistama egas meie silmad meid peta ning jänkupreili tuli meile uhkusega esitlema oma saaki, eputas mis ta eputas ning jooksis siis põõsasse. Asi seegi. 🙂
Kuklite taigna tegin juba eile hilisõhtul valmis, lootes, et see kerkib aegamisi ning kui jätan kausi jahedale põrandale, siis tainas kerkib tasa ja targu ning ei kerki üle. Lootus jäigi lootuseks, tainas kerkis nagu segane ning panin kausi ööseks hoopis õue… Meie täidame kuklid moosiga ning peale vahukoore-kohupiima kreemi.Minu pärmitaigna retsept on siin, tegin kahekordse koguse, lisasin sellele sel korral 1tl täie kardemoni ja paar spl rohkem suhkrut. Sain 22 kuklit.
*(Eile ei panustanud kuklitele koore pritsimisel, sest väiksem poeg oli tõbine ning palavikune ning vajas tavalisest rohkem süli. Kuklid nägid välja ülimalt kodukootud, kuid see eest maitsesid hää! 🙂 Tänaseks on pisema palavik tagasi tõmmanud ning teisel kohe parem olla.)
Kunagi ammu olid vastlakukliteks väikesed saiakesed, mida söödi kuumas, vaniljega maitsestatud, piimas. Mõndades kohtades aga süüakse hoopis pannkooke.
Vastlapäeval on naistele kõik lubatud! No peaaegu… Vanasti käisid naised vastlapäeval kõrtsis ning vanatüdrukud võisid ise kosja minna. Kusjuures äraütlemine ei tulnud kõne alla…. 🙂
Täna on hea aeg lõigata juukseid! Nõnda kasvavad juuksed pikaks ja tugevaks.
Peale vastlapäeva algab paast ja see kestab 7 nädalat, ehk lihavõttepühadeni.
Lina liugu, pikka kiudu!
Linad liugu laskijale,
Takud takkatõukajale,
Tutrad toas istujale,
Ebemed eestvedajale!
Kes ei lähe liugu laskma,
Selle linad likku jäävad,
Seina äärde seenetavad,
Aia äärde hallitavad,
Koppelisse kolletavad.
Nõnda pikad minu linad
Kui see liumäekene,
Nõnda valged minu linad
Kui see lumehangekene!
Ilusat ja pikka liugu!
