Mul asuvad 3 tśillitaime sellises suures piklikus potis, magamistoa akna all, voodi kõrval. Talvel läks neljas taim välja, seega oli ilusti vaba koht paprikatele olemas ja pistsin sinna varre otsa koos seemnetega, ehk läheb kasvama (läkski). Mulla olin võtnud sügisel meie aiamaalt.
Ühel päeval avastasin tśillisid kastes, et potti on tekkinud mulla peale vihmaussi kaka. Tundus võimatu ja kuna järgnevatel päevadel ka midagi märgata ei olnud, siis mõtlesin, et võib olla olin ma selle sügisel nii osavalt potti tõstnud ja see on säilinud oma vormis ja kujus (mis tundus ka võimatu).
Igaksjuhuks tõime poistega aga oletatavale vihmaussile söögiks õuest kuivanud lehti, taimejäänuseid jne, panin mulda ka porgandi kanna (mis lõi rohelised lehed välja ja imiteeris kasvamist).
Järgnesid taas vaiksed päevad.
Ühel ööl ärkasin aga krõbistamise peale üles. Esiti mõtlesin, et nüüd on hiired pugenud kuhugi seina vahele, pesa teinud ning paljunevad seal rõõmsalt, kuid pikemalt kuulates ei tundunud see üldse hiire krõbistamisena. See oli miskit muud.
Taas krõbises ning järgnes vaikus. Ning taas. Kõrv tunnistas selle krõbina, lehe krõbinaks ning sain kinnitust, et meil tõesti elab keegi tśillipotis ning suure tõenäosusega elab seal vihmauss, sest kes muu võiks krõbistada seal lehtedega?
Rääkisin sellest avastusest hommikul ka perele, kuid pere ei uskunud seda väga ning nende arvates ronis seal öösel võib olla hoopis üks raske jalaga ämblik!
Eile õhtul aga nägime kõik meie tśillipoti elanikku! Lugesin parajasti voodis raamatut kui kuulsin taas tuttavat krõbinat, kuid sel korral oli vihmauss tulnud täiesti pinnale ning möllas lehehunnikus ringi nii, et kõik lehed liikusid.
Kutsusin terve pere vaatama ja nõnda me seal imetlesime meie vihmaussi tööd! Ega ta kaua ennast esitlenud, vaid sukeldus taas töösse.
Kes on vihmauss?
Vihmaussid on ühed olulisemad loomad mullaelustikus. Vihmaussid toituvad taimede jäänustest ja nad neelavad selle alla koos mullaga. Seedimata jäänused lagundavad bakterid ära. Vihmaussid on ka huumuse tekitajad. Iga uss neelab päevas umbes niisama palju mulda, kui ta ise kaalub. Vihmaussid töötavad aasta jooksul läbi kümneid või sadu tonne mulda hektari kohta. Tänu sellele on muld sõmeraline, imab hästi vett ja taimed saavad parema võimaluse kasvamiseks.
Samal ajal, kui vihmaussid mulda kobestavad, tekib mulda huumus, vesi pääseb sügavamale ja samuti pääsevad taimede juured mullas sügavamale. Vihmauss võib tulla vihma saju ajal mulla peale, sest vihmavesi voolab vihmaussi käikudesse ja siis ei ole seal enam hapnikku ja vihmaussid ei saa seal liikuda.
Eestis elab 13 erinevat liiki vihmausse!
- Harilik vihmauss- kuni 30 cm pikk, kõige suurem, elab sügaval.
- Punane vihmauss- kuni 15 cm, väga liikuv, elab kõdukihis ja mulla ülemises kihis.
- Tume vihmauss- kuni 85 mm elab mullas ja kõdukihis, pole haritavates muldades.
- Suur mullauss- väga sarnane hariliku vihmaussiga, eristatakse tunnuste järgi, mida palja silmaga ei näe.
- Harilik mullauss- kuni 17 cm, meie kõige arvukam liik.
- Roheline mullauss- kuni 85 mm, eelistab niiskemaid looduslikke muldi.
- Roosa mullauss- kuni 15 cm, nii haritavates kui looduslikes muldades.
- Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked mullad.
- Sinakas soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast.
- Nelikant- kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes.
- Kaheksakant-kõduuss- kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus.
- Peen kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas.
- Sõnnikuuss- kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis, ainuke liik, keda inimene on äri eesmärgil kultuuristanud.
Vihmaussil ei ole ei silmi, kõrvu ega jalgu, kuid tal on olemas maitsmis- ja kompimismeel.
Kui on õnne, siis elavad vihmaussid mitu aastat.
Kui vihmauss teha keskelt pooleks, siis kasvab vihmaussile pea juurde uus saba, aga saba juurde uus pea ei kasva.
Põld, kus on traktoritega sõidetud, läheb tihkeks ja õhk ning vesi kaovad vahelt ära. Kui põlde pritsida, siis muutuvad põllud väheviljakaks.
Info pärineb siit
