Ma olen tüdinenud, et ainult räägitakse, kuid sellele ei järgne tegusid.
Ma olen tüdinenud liberaalidest, kes on mõistvad ja noogutavad mõistvalt kaasa nii kaua, kuniks keegi arvab teisiti. Mis demokraatiast me räägime?!
Ma olen tüdinenud sellest pori loopimisest ning ma ühtin täiesti arvamusega, et Eestis valitseb ärapanemiskultuur. Need “õiged” ja “valed” ajavad juba öökima. Kus on nüüd need liberaalid, kes endid nii liberaalsena esitavad?
Kogu hingest üritatakse tatti pritsides tuua välja teise poole nõrkusi ja ebakohti. Kuid kuidas endaga? Ehk peaks hoopis üritama enda tugevusi eksponeerida? Nii väga üritatakse tõestada seda, et teine on halb valik, kuid äkki peaks tõestama, et ise oled hoopis hea valik?
Ma olen tüdinud meie presidendi hoiakutest, et olemas ainult vale valik ja on olemas tema valik. See meenutab natuke Bushi – kas te olete meie poolt või meie vastu. Nagu muud võimalust poleks. Valik tähendab ju seda, et on võimalik valida mitme variandi vahel ning seda näitab alles aeg, kas tehti õige või vale valik, selline jõuline suunamine ei meenuta demokraatiat. Ma õpetan oma lastele ka, et sa pead tegema ise enda valikud ning kui selgub, et tegid enda jaoks õige valiku, siis on hästi, kui eksisid, siis sa õpid sellest. KUID neid õigeid ja valesid valikuid tuleb teha ning otsustada ei saa teiste soovide põhjal, teised tehku ise oma valikud. Mina saan ainult nõu anda (ma ei räägi beebidest, eks).
Ma olen tüdinenud nendest liitudest, liit on liit, mina vahet ei näe.
Mõlemat pidi on õudne, ma ei taha kumbagi! Kuidas ei saada aru, et küsimus ei ole selles, KES VÕIDAB, vaid inimestes. Inimeste heaolus, turvatundes. PÕHIVAJADUSTES, need on Eestis ligadi-logadi. Jajah, on palju asju ka hästi võrreldes nii mõnegi teise riigiga, KUID see ei ole edasiviiv jõud kui me vaatame ainult neid, kellel läheb halvemini.
Ma olen niiiiiiii tüdinenud, et jahutakse olematute probleemide seljas! Nt nagu milline on õige perekond? See on ju idiootne! Millest see peaks koosnema. Fakt on see, et on olemas teistsuguseid perekondi, kui raske on seda siis aktsepteerida?
Miks jahutakse pagulaste teemal kui ei ole õrna aimugi kuidas neid edukalt meiega üheks sulatada? Kuradi seadused! Toon näite jälle Soome põhjal – Tõsine kamm käis selle kallal, sest seadusega pagundati pea 100a vanaema, KUID riiki jäetakse mehed, kelle au ei tohi riivata, sest muidu nad panevad su põlema, pussitavad surnuks ning tõenäoliselt nad ka kuuluvad kuhugi rühmitusse. Neid näiteid on NIIIII palju, miks ei tegeleta PÄRIS teemaga? Selliseid ametnikke on vaja? Vanaema teemasse sekkus president. Naeruväärne.
Panen aga hagu alla…. Ma olin äärmiselt üllatunud saades teada, et meie tutvusringkonnas on NII mitu lihtsustatud õppekavaga last. Miks? Ma ei tea, lapsed ise on jummala nutikad ja asjalikud, kuid lihtsalt raskematest perekondadest/oludest, kuidas ma ütlen… üksi, omaette. Mina näen seda, et ei tegeleta PÄRIS põhjusega, vaid nö ravitakse ainult sümptomeid. Minu arvates see teema lihtsalt KARJUB abi järele, lapsed ja perekonnad vajavad abi, mitte karistusi ja ähvardusi. Isata lapsed, emata lapsed, üksikud lapsed, mängukannina kasutatavad lapsed, asjadega lapsed, piirideta lapsed….
Ja ma olen tüdinenud silmakirjalikkusest.
Ju on vaja siis muutust. See on ju puhas füüsika – kui miski on tugevasti ühele poole kaldu, siis läheb vaja sama palju raskust teisele poole, et see miski jälle tasaseks saada. KUID on ju veel variant – saage keskel kokku!
