Mulle meeldivad pisiasjad ja pisikesed asjad. Alati on meeldinud. Pisikesed detailid. Minu arvates on need olulised, sest pisikestest asjadest koosnevad suured.
Peale läbipõlemist otsustasin, et sellest august tulen ma välja kindlate tibusammudega ja sellises tempos nagu mulle tundub õige. Ma enam ei torma. Võtan just nii palju vastu kui jaksan. Enda uuesti kokkupanemine võtab aega.
Sellest ajast luban ma endal nautida tillukestest asjadest.
See mõte ujus mulle pähe laupäeva õhtul, peale mõnusat ja lõõgastavat sauna, kõhud olid ilusti täis, kaminas põles veel tuli ning ma olin vajunud poolunne ning läbi une tundsin kuidas kaasa mu pead õrnalt silitas, poisid siblisid veel ringi ning ümberringi hõljus rahu. Ja ma unelesin vaikselt, nii pisikesed, kuid tegelikult nii olulised asjad.
Tegelikult pidin ma minema teisipäeval endiste töökaaslastega õhtust sööma, kuid… see algas nii hilja, mu kaasal on järgmisel päeval oluline koosolek milleks ta peab valmistuma, lapsel oli klassiõhtu kuhu telliti minu tehtud singi-juustustritslit ja nii edasi ja nii edasi. Kokkuvõttes oleks see taas üks selline planeerimine ja veel planeerimist ja ma lihtsalt hetkel ei taha.
Alati kui tulevad esimesed libedad, siis on esimesed päevad autoroolis mulle väga väsitavad. Tegelikult sõitmises ju midagi väga ei muutu, tunnetama peab teisiti, tunnetus siirdub lihtsalt tagumikku. Eile sõitsin naabervallas ja seal olid teed ilusti soolatatud, meie vallas ei ole ma ausalt üteldes seda kordagi siin elades näinud. Talvel jäetakse teed selliseks nagu taevas annab. Teisest küljest taas sellistes kehvades tingimustes sõitmine on sundinud mind iga ilmaga rooli minema ja minus ei ole seda kartust libeda tee ees (paljudel ju on).
Täna on taas leivategemise päev.
Alustatakse leiva tegemist nõnda:
Vaja on juuretist
12 dl vett
500g rukkijahu
Segan kõik kokku ja võtan sealt 3-4 sl juuretisehakatist välja (mina säilitan juuretist sügavkülmas) ja jätan saadud segu umbes 10 tunniks rätiku alla seisma.
Edasi lisan mullimerre:
1 dl suhkrut
2 sl soola (jämedat meresoola)
1 pakk seemnesegu
2 sl linaseemneid
2 sl köömneid
600 g rukkijahu
Segan taigna kokku ning tõstan kohe võiga määritud vormidesse, sellest kogusest saab 2 suurt pätsikest. Annan kerkida mõned tunnid.
Kui pätsikesed on märgatavalt kerkinud, küpseta neid 250 kraadi juures 15 minutit ja 160 kraadi juures 45 minutit.
Ahjust välja tõstes mässi pätsikesed puhta räti sisse ning jäta lebama mõneks ajaks.
Aga jällegi loba taevani ja ma ei tea isegi enam mida ma kokkuvõttes ütelda tahtsin….
Igatahes, kui keegi soovib juuretist (juuretis on juba täitsa eakas ning värskendanud olen teda iganädalaselt) ja endale jõululeiba valmistada, siis saadan juuretisenääpsu suurima rõõmuga (muidugi postikulu peab ise tasuma)!
Selgitasin välja juuretise ea – minu käes olev juuretis on varsti 11 aastane (minu käes olnud varsti poolteist aastat).
Viimastel päevadel olen ma põletanud palju küünlaid ning taustal on vaikselt kõlanud see:
ja see
