Karantiini ajal on tulnud hirmsasti küpsetajaid juurde ning otsitakse infot juuretiste kohta, küpsetamise kohta, erinevate viiside kohta jne.
Mis on õige, mis on vale ja kas on üldse sellist asja olemas?
Minuga on see jama, et ma ei järgi retsepte ja mul ei olegi enam paljude asjade puhul mingeid retsepte. Pärmi lisan ka juba tunde järgi.
Räägitakse, et õige leib tuleb ainult kättpidi taignas. Ei ole nii. Tuleb hea ka abivahendiga segades. Oleneb kes kuidas, see tunnetus on tähtis. Mina ei tee taigent kunagi plastmassi ning segan puulusikaga, näiteks.
Minu arvates on kõige olulisem, et sa saad tunnetuse ja oskad nende vahenditega, mis on sinu kasutada, midagi head luua.
Või väide, et sepik nõuab rohkem niiskust, et tuleks see õige koorik. Mina olen kogenud hoopis vastupidist! Leib tuleb parem auruga, kuid sepik tahab kuumust. Ja ma julgen enda väite taga seista, sest ma küpsetan igapäevaselt, mitte kord nädalas, ega kord kuus, vaid iga päev ja kasutusel on erinevad ahjud.
Või väide, et temperatuuriga peab mängima ning pidevalt seda alandama….Ei pea. Mina panen nüüd selle ahjuga ühe temperatuuri ja sellega küpseb pea lõpuni ja lõpus tõmban temperatuuri natuke alla.
Nii et…. ma ei oskagi ütelda teisele, et sina teed valesti, sest ma ju ei tea, vbl temal mingid asjad, mis minul ei tööta, temal töötavad. Samas ei taha ma ka kuulda, et mina teguviiside kohta keegi ütleb, et ma teen valesti, sest kuidas seab keegi midagi kahtluse alla, kui ta päriselt ei TEA?
Leiva ja saia säilitamine.. seegi on erinev! Mina keeran leiva mitme tunni hingamise peale kilesse ja saia jätan paberisse. Tahan, et sai säilitaks oma krõbeda kooriku, leib aga on palju tihedam ning tema peaks säilitama enda niiskuse. Aga ka SEE ei ole ainuõige, teised ei tee nõnda, kõigil on oma viis.
Nii et – jummala eest, katsetage ning leidke oma viis. 
