Mina keedan seljankat tavaliselt 2 päeva, vahel vaat, et 2 ja pool. Puljongi tegemisele läheb väga palju aega, kõikide asjade kokku hautamisele läheb samuti aega, sest seljanka ei sünni kiirustades.
Alustangi ma sellest, et esiti kupatan veisekondid ära (ehk lasen keema, valan kogu kupatuse kraanikaussi, pesen poti, kondid ning panen külma veega taas tulele) ning panen väga madalale temperatuurile hauduma koos sibula, porgandi, looberilehe ja soola-pipraga hauduma. Ilusa läbipaistva puljongi saab nõnda, et sa ei lasegi puljongit otseselt keema, vaid kuumutad, kuumutad väga väga kaua. Minule meeldivad selged puljongid!
Järgmiseks hakkan suppi keetma. Lihalistest kasutan ma tavaliselt sealiha, peekonit, vahel salaamit, vahel veiseliha, häid viinereid (need ma lisan viimasena).
Pruunistan liha pannil, samuti sibulad. Seljankas peab olema ohtralt sibulat.
Maitsestamiseks kasutan tomatipastat, värsket tomatit, tüümianit, kalamata oliive, sidrunimahla, loorberilehte, soola, pipart.
Lisan haudumise ajal veel sibulat (ei pruunista) ja porgandit.
Mis on taas minu jama, siis ma ei tee kunagi seljankat mingi retsepti järgi, vaid maitsen, maitsen, maitsen! Mis on minu arvates väga oluline – hea puljong, madalad temperatuurid ja aeg!
