Laps teatas mulle ühel päeval kurvalt, et ta pole miiiitte kuuu-nag-ii söönud sõõrikuid. Kõlas kummaliselt, kuid järele mõeldes ei olnud ma tõesti teinud sõõrikuid terve igaviku. Pontśikuid olen teinud küll, kuid need ei ole ju need! 😀
Sellest kogusest saab meeletu hunniku sõõrikuid, kui meeletut hunnikut ei soovi, siis poolita kogust.
5 dl käesooja piim
1 pakk kuivpärmi
1 dl suhkrut
soola
16 dl nisujahu
100 g võid
2 muna
õli
Kupatasin kõik komponendid kaussi, jahu lisasin ainult osadena ning sõtkusin kuniks tainas muutus elastseks ning lõi kausi seintelt lahti.
Andsin kerkida.
Kerkinud taigna rullisin lahti, umbes 1 cm paksuseks ning 2 erineva vormiga (südamekujuline ja väike ümmargune) tegin sõõrikud.
Panin õli kuuma ja see aeg sõõrikud said veel kerkida.
Õli kuumust kontrollisin väikese taigna tükiga, kui taigen hakkas ilusti küpsema, siis oli õli valmis. Kui taigna tükk jäi kurvalt poti põhja lebama, siis õli valmis ei ole.
Libistasin sõõrikud potti (ära liiga hoogsalt heida, kuum õli ikkagi!) ja küpsetasin mõlemalt poolt kuldseks pruuniks. Kindlasti hoia märjad käed, veepisarad, muudki pisarad ja kõiksugu vesi kuumast õlist eemal!
Nõrutasin valmis sõõrikuid paberkäterätil ning puistasin üle tuhksuhkruga.
Järgmiseks korraks tegi laps ettepaneku, et võiks sõõrikuid täita maasikamoosiga. No miks ka mitte!
Nendest keskmistest osadest tegin omaette pallikesed.
