Meil on tavaks saanud, et kui vanem poeg tuleb laagrist, siis läheme talle järele lihapirukatega. Laagri lõpp hakkas lähenema ja minu ahi otsustas koostöö just nüüd lõpetada ning poest ostetud pirukatega ma ju ometi lapsele vastu ei lähe! 
Ei jäänudki muud üle kui rasv kuumaks ajada ning valmistada pirukad natuke teistmoodi.
Natuke nostalgilist hõngu.
Tainas on tavaline pärmitainas: 5dl vett, 1 pakk kuivpärmi, soola, suhkrut ning sobivalt jahu. Lisasin ka 0,5dl hapukoort. Tainas jäägu pigem selline õrn. Lase kerkida.
Sisu: 2 osa hakkliha, 1 osa küüslaugu peekonit, korralikult nõgeselehti, umbes 5 värsket väikest pograndit, sulajuustu 100gr, 2 toorest muna, sibulat, küüslauku, värsket oreganot. Kuumutasin liha, nõgese, sibula, küüslaugu, oregano, porgandi läbi, maitsetasin soola, mustapipra ja 0,5tl kaneeliga ja lasin kogu kupatuse läbi hakklihamasina ning lisasin kuumale segule munad ja juustu. Lasin jahtuda.
Taignaga väga ei maadelnud, venitasin ja rullisin õrnalt laiali, piparkoogivormiga tegin ringid, lisasin täidise taigna keskele ning venitasin ääred kokku ning liitmiskoht allapoole jätsin veel natukeseks lebama. Tainas peaks tunduma sõrme all sametine ning õrn.
Ise tegin sellest kolmekordse koguse, et jaguks ikka natuke kõigile.
Küpsetasin fritüüris, minu oma näitas 180kraadi, kuid väga kindel ma selles temperatuuri ei ole. Rasv peab olema nii kuum, et hakkab kohe küpsetama, kuid mitte nii kuum, et hakkab kohe kärsatama.
Lisan väga tihti soolastele toitudele natuke kaneeli, see annab mõnusa varjundi ning toidule sügavust. Nõgesed on praegu hea tugeva maitsega ning sobivad sealihaga. Kogused ega koostised ei ole kivisse raiutud, sest meilgi kujunesid need lihapirukad välja külmkapi jääkidest ja saanud nüüd tavaks.
