Kui ma sain millalgi kõne lammaste eelmiselt omanikult, et meie lambad võivad tiined olla, sest segastel asjaoludel jäi üks jäärapoiss kohitsemata ja viimane siis trallitas vaikselt ringi, siis sattusin ma pehmelt öeldes paanikasse. Uurisin ja lugesin, küsisin targematelt ja jälgisin lambaid silm punnis peas. Mul ei ole lammastega kogemusi ning esimene kord on ikka natuke õudne, rääkimata nõnda keset talve tittede saamisest!
Eile hommikul oli aga selgemast selgem, et meie Milla on kohe kindlasti sedapsi ja varsti läheb asjaks. Enam kahtlust ei ole. Milla on kosunud märgatavalt, eile hommikul tahtis ta rohkem lesida kui ringi tuterdada ja udar on mitmekordistunud. Loodan, et tulemas EI OLE kolmikuid. Kolmikutega ei lähe tavaliselt mitte kunagi kõik täppi ning seda ma kohe üldse ei ootaks praegu! Pöidlad pihku, et tuleb 1 tall või äärmisel juhul kaksikud!
Tegin eile talle omaette sulu ning vooderdasin paksult põhuga ning käin teda vaikselt piilumas. Kummikindad ja muu varustus on ka igaksjuhuks välja otsinud ning otsmikulambid on laetud.
Täna asjaks ei ole läinud, kuid öö on veel ees. Eilse öö ma istusin igatahes üleval ja ma oletan, et tuleb taas üks unetu öö.
Kanad on selle külmaga löönud lammastega kampa, kakerdavad ja asjatavad omamehelikult lammaste sulus ning keegi oli Roosile üleeile suisa pähe kakanud. Eile Millale sulgu ehitades, togis neiu Puśkin mulle nokaga pähe ning üritas mind eemale ajada. Aru ei saa ma nende tujudest! Loodan, et kui asjakas läheb, siis kanad annavad Millale natukenegi rahu ning ei vahi ninapidi juures!
Hea asi on see, et kanad on hakanud jälle mune andma! Sain alles siis aru, et meil on liiga vähe kanu kui koitis sulgimise aeg. Põhimõtteliselt alustasid kõik preilid suht samal ajal ning aega läks umbes 2 kuud, enne kui hakkas tulema uuesti mune. Täiesti munatu aeg! Isegi vutid on hakanud uuesti munele! Nädalavahetusel sai kohe hoolega tehtud pannkooke!
Pannkooke mina aga süüa ei saanud, sest mul on veel see kergenemis kuur. Nüüd ma olen olnud nö dieedil 1 nädala, teisel ja kolmandal päeval lahmas higi nagu maratoonaril ning siis tõmbas tagasi. Kogemus omaette, istun ja higi lihtsalt voolab, vaatan vasakule ja higi voolab, teen kaks sammu ja higi lahmab… Samuti ei jaksa ma süüa 5 korda päevas nagu soovitatakse! No lihtsalt ei jaksa, kõht on kogu aeg liiga täis ja rasvast on ausalt üteldes natuke villand. Igatsen kaerahelbe- ja riisiputru! Kaal on langenud ainult 1 kilo (tegelikult ma ei ole kaalunud ennast eriti, ei tea seda päris kõikumist). Positiivne muutus on aga selles, et minust on välja läinud üleliigne vesi ning ma ei tunne ennast enam puhvis ja kõht ei ole paistes! Ja mulle meeldib see tunne kohe hirmsasti, kerge on olla!
Aga ma lähen hiilin jälle Millat…..
