Eile õhtul ei olnud ma kindel mis juhtub esimesena, kas talled lõpetavad hingamise või jõuab minu abikaasa piimaasendajaga koju.
Mul kiskus mingi hetk ikka väga meeleheitlikuks, Samblalt ei saanud ma õieti midagi kätte (ega ma mingi super lüpsja ole ka), heal juhul 2-3 ml, tited nälgas ning mingil hetkel muutusid nad juba sellisteks apaatseteks pambukesteks ja mina lugesin ainult minuteid.
Õnneks jõudis piimaasendaja enne koju ning hakkasin kohe tallesid toitma, äbarikud olid juba nii nõrgad, et lutti enam imeda ei jõudnud, pidin süstlaga jätkama. Sõrm suhu ja suu nurgast vaikselt niristasin suhu.
Mõni minut enne piimaasendaja saabumist, rääkisin oma tuttava lambakasvajataga, kes on selline “minu” inimene, ei räägi tühja, ei seleta liiga, konkreetne, otsekohene ning maalähedane. Tema siis ütles, et tema annab oma talledele beebide rinnapiimaasendajat, tuleb küll tihedamini anda, kuid ajab asja ära! Päeva jooksul jõudsin rääkida mitme lambapidajaga ja nende soovitus oli ainult, et pane ikka tissile ja pane tissile! Aga kui sealt ei tule piima ning talled juba liiga nõrgad, et imeda! Ja jumala eest – ei aita siin soojenduslambid ega jalgadele tõstmine, kui kõht on ikka tühi, siis on see kõht vaja täis saada! Teades, et mu piimaasendaja saabub alles õhtul, ei maininud keegi, et võib anda ka beebidele mõeldud rinnapiimaasendajat! Seda oleksin saanud siit lähedalt poest! Netist ei tulnud sellist infot ka välja. Oh oi jah…
Esimesed 2 toidukorda andsin toas ning siis olid titad juba nii kõbusad, et viisin emme alla. Sealt edasi toitsin neid iga 3 tunni tagant ning 1 dl per nina. Hommikuks olid nii tegusad, et võtsid juba lutipudelit ning said 1,5 dl/nina.
Minu vanem poeg käis mul terve öö vapralt abis, näitas valgust ja hoidis süstlaid. Ainult kella 5 ringile ta enam ei jõudnud, unemaa viis endaga.
Hetkel tundub, et äbarikud jäävad ellu ning kõhukesed ei ole enam lohkus ning ninad ei ole norgus!
