Meie tibude saldo jäi sel aastal kesiseks, kokku saime 2 tibu, millest üks kukk ja teine kana. Minu isa sünnipäevaõhtul, kui kodu jäi mingiks hetkeks omapead, poolitus meie tibude arv, järele jäi 1.
Tibud elasid enda majakeses, mis igalt poolt ümbritsetud linnuvõrguga, silm 2,5cm x 2,5cm. Suht turvaline, onju?
Aga ei.
Sünnipäeva õhtul, kui külalised said ilusti söögi-joogiga laua taha istutatud, kuid järgmise käiguni oli veel aega, lipsasin hetkeks koju. Sel õhtul oli ka meeletu äike, seega tahtsin veenduda, et kõik on elus ja terved. See oli siis umbes 19-20 vahel. Kõik oli hästi ja kuna kõik oli hästi, siis otsustasin, et ei hakka tibude majakese ust kinni panema, sest mis ikka sai juhtuda, võrk oli ju ümber?
Koju jõudsime uuesti 00.30 ajal ning ruttasin kõiksugu uksi sulgema. Minu üllatuseks ei olnudki tibud sisse läinud, vaid üks kössitas ühes aia nurgas ja teine teises. Kohe hakkasid häirekellad lööma, sest aias oli ka sulgi laiali ning kui mu taskulambi kiir jõudis kukeni, siis sain aru, et kukk on surnud. Vaatasin ka kanatibu, ehmunud, kuid elus. Kolisime ta kiirelt jänkulastega kokku.
Mis siis juhtus?
Ma ei tea kuidas, kuid kuke pea oli sellest väikesest võrgusilmas välja kistud ja pooleldi söödud. Esimene mõte oli, et keegi neljajalgne on käinud. Kohutav! Aed ei ole ka nii väike, et kukel ei oleks olnud võimalust eemalduda. Kuidas?!Kes?!
Hommikul läksin taas uksi avama ning siis selgus süüdlane – suur kulliline istus tibuaia peal ning vaatas uhkelt mulle otsa ning tõusis lendu alles siis, kui olin juba väga lähedal. Pahadik selline!
Kolisime tibu vuttidega kokku, sest ta oli siiski õues patseerimiseks liiga väike ning kogenematu. Oliver, minu noorem poeg, on tibule alati putukaid korjanud. Ükskõik mis parmu või sääse ta kinni sai, selle viis/viib kohe tibule. Tibu on sellega harjunud, kohe nii harjunud, et ussikesed talle ei maitsegi.
Mõned päevad tagasi ühendasime tibu suuremate linnulistega, kampa võeti vastu nii sujuvalt, et ise ka imestasime! Käituti nagu tibu oleks alati nende kampa kuulunud.
Nimeks andsime talle Turbo. Ta lihtsalt on oma välimuselt ja olemuselt nii Turbo mis Turbo.
