Ma paigaldasin miskit nädalat kaks tagasi magamistoa uksele võrgu, eks ikka mutukate ja putukate pärast, kuumade ööde ja kuna see on selline must võrk, siis ka päikese pärast (meil uks on puha klaasist). Sellel võrgul on magnetid, nii et see võrk ei hõlju õrnalt ukse vahel, vaid püsib kindlalt paigal nagu sõjaväe ohvitser.
Ainult kaks mitteinimest on jaganud ära, kuidas uksest sisse ja välja minna kui võrgusein on ees. Minu koer ja kana.
Hommikul tegin ukse lahti, hakkasin kööki koristama, taustal uudised, kui äkki tajusin selja taga mingit teistsugust liikumist. Üle õla kiigates nägin kana, kes seadis sammud otsejoones köögikapi alumisse riiulisse ning sättis ennast väga konkreetselt munele. Et siis nii….
Ma vist ei ole rääkinud sellest, kui mu vanem poeg oli üksi kodus, jäi päeval magama ning kui ta ärkas, siis meie kits Tita (see meie pappkasti beebi, kes on juba suur poiss) oli tal kaisus ning kana Tutike kõndis toas ringi.
Muide, nagu sõrmenipsust ilmusid eile õue sääsed!! Ei olnud ja siis äkki olid! Müstika!
