Te ei kujuta ette kui palju rõõmu toodab üks õnnestunud hapusai! Lõpuks õnnestus ja milline maitse! Ma sattusin nii hoogu ja tegin lihtsalt täistera hapusaia, saia juuretisega pizzapõhja ja takkajärgi pannkoogi taigna tegin ka juuretisega!
Tegime koerale lõbustuspargi! Vedasime lauda tühjaks, aiamaale. Jumala eest kui palju võib üks meeletu hunnik sitta koerale nii palju rõõmu pakkuda! Mässasin parasjagu lammaste ja kitsedega (nad nimelt ei lähe õhtul enne sisse, kui on saanud suutäie leiba) ning koer sel ajal lõbutses aiamaal, püherdas ja matsutas suu punnis! Tema ise oli väga rõõmus, suisa rõõmust ogar, mina aga mitte nii rõõmus…
Kasvuhoonesse olen istutanud tomatid ja tśillid, viimased viisin sinna vist juba umbes 2 nädalat tagasi. Kasvuhoonega on kõik vinksis-vonksis, maasikatega ka nüüd.
Eile lõikasime veel õunapuid, natuke siit ja natuke sealt, ei midagi suurt.
Eelmisel aastal tegin ma katse kasvatada kartuleid leherisus, lauda jäänustes ja põhus, all muidugi muld. Õnnestus, maha panin ma 5-6 kartulit ja sügisel saime sellest saagist mitu korda süüa teha, umbrohuga probleemi ei olnud ja kasvas ilusti. Sel aastal tegin kohe suure platsi ning nüüd vaja lihtsalt kartul põhku pista.
Ka sel aastal leidus juba üks Positivuse kehastus, kes ütles, et kartul NAGUNII ei kasva niimoodi, siis ausalt – pipart teile nagunii-inimestele keele peale! Vähem möla, pikem samm!
