Ma ei tea isegi miks ma tunnen NII suurt rõõmu, et pääsukesed otsustasid meie majakese räästa alla, just sinna kus oli sarikapärg, endale kodu ehitama hakata! No aga ma tunnen! 😀 Käin neile isegi ehitusmaterjali tegemas ehk tekitan õuele natuke pori.
Sääsed ja kihulased lasti kuskilt korraga valla! Eile oli veel täitsa nitśevo õues olla, kuid täna oli vähemalt see 367 sääske mul kanni küljes. Vaatan, et kitsed ja lambad vehklevad ka, seega peab neile tilga ära panema. Mina kasutan juba teist aastat neil sellist asja nagu Dectospot kriipsulahust – kõik sääsed, PUUGID ja muud mutukad hoiavad eemale! Mõni tilk saba juurde ja rahu majas. Piima ei saa ainult inimestele joogiks tarvitada 24 tundi.
Mulle jõudis kohale, õigemini märkasin ma seda enda enda juures (sest ma olen viimasel ajal suht tihti inimesi hakanud tõrjuma või ignoreerima), et ma olen lõpetanud mõttetu vaidlemise teistega. No nt sellise tühja vaidlemise, et kas geivanemad on halvemad või paremad lapsevanemad kui heterovanemad. See on minu jaoks samast mastist nagu vaidleksime teemal kas lühikeste juustega vanemad on paremad lapsevanemad kui pikkade juustega vanemad. Minu jaoks on see selline vaidlus, et äghrsh?! Selle vaidluse fookus on ju täitsa paigast ära, seega ma ei vaidle, sest kui teine osapool ei saa aru, et tegelikult on point hoopis muus ja heaks vanemaks on vaja midagi muud, siis on see aja raiskamine.
Ma ise arvasin siiani, et ma olen lihtsalt eakamaks saades muutunud ebaviisakamaks, kuid siis tuli ahhaa – ma lihtsalt ei näe enam pointi pidada maha mõttetuid vaidlusi. Nooremana olin ma tulihingeline vaidleja.
Näete, ma ei uuene enam ning minu, üldse kõigi aeg, on tegelikult kallis asi ja sellega ei saa käia pillavalt ringi!
Üldjuhul tuleb kahjuks liigagi tihti selliseid mõistetamatuid vaidlejaid nina alla ja ma keeran neile lihtsalt selja, sest ma lihtsalt ei viitsi.
Paar päeva tagasi jäi statistikat vaadeldes silma, et blogist otsitakse väga tihti vihmausside kohta infot, mis, kus ja kuidas ja see kõik algas meie lillepoti vihmaussist, siit.
Kui minu tuttav küsis üks päev minu kitse lüpsmise jutu peale, et kas ma lüpsan teda kõigist neljast nisast, hakkasin mõtlema, et võib olla on paljud asjad, mis minule nii loomulikud, teistele hirmus huvitavad, uued ja naljakad. Ja ei, kitsel ei ole 4 nisa, hoopis 2 on. 🙂
Minu laps lendas just praegu tuppa, käe kukkus katki… Ma nüüd lähen plaasterdama!
