Meie preili Sammal hakkab kohe-kohe emaks saama. Nädalavahetusel kolisime lambaid ringi. Võtsin lindudelt ruumi vähemaks ning suurendasin lambaaeda, sest nagunii istuvad enamus kanad lammaste juures ning keeravad allapanu ringi. Mõned isendid on isegi hakanud lambaid kasutama transpordivahendina – istuvad seljas ning kulgevad ringi. Igatahes esiti mõtlesime, et jätamegi ühe suure platsi lammastele, kuid lammas Robert hakkas iseloomu näitama ning väikest tüdrukukest põksima. Panime siis Roberti omaette ning jätsime tüdrukud omaette. Tundub, et kõigile sobib see lahendus.
Üks päev käis naabritädi külas ja meie kõikse vanem kana patseeris edasi ja tagasi meie ees ning ma siis esitlesin neid teineteisele, et see on meie kõikse vanem kana ja see on meie naabritädi! Ise aga vaikselt mõtlesin murelikult, et jessuke kui kahvatu see kana meil on, suled tuhmid ja nägu kaame. Ega ometi hakka otsi andma…. Kui ma jälle lauta läksin, siis koperdasin tuhakausile otsa ja meelde tuli! Ma ju viin ahjust tuha kanadele, saavad endid pesta! Sellepärast ta oligi nii kahvatu! Oh seda mu mälu….
Minu mõõdud – tagumikult on veel natuke maha läinud, seega kokku on maha läinud 6cm. Keskelt on maha läinud kokku 8 cm ning puusa ei ole ma mõõtnudki, kuid ju on sealtki maha läinud. Kaal on sama. Eelmisel nädalal sõin 3 vastlakuklit (sest kuidas muidu oleksin teadnud, et need väga head on!) ning paar pätsikest täistera sepikut. Vot oli hea! Ma ei nimeta seda libastumiseks, sest tegelikult tahtsin ma lahti saada sellest paistes kõhu tundest ja nüüd on juba täitsa nitśevo peeglist ka.
Viimaste nädalate valguses olen ma ennast tundnud jälle nagu kosmosemutt. Läti ja alkohol, ärge minge jnejne. Keegi kuskil kommentaariumis õigustas riigiametnike kõrgeid palkasid sellega, et madalapalgalisena nad hakkaks ju kõrvalt panema ehk altkäemaksud ja puha…. Aga see on minu arvates täpselt sama kui madalad palgad, kõrged hinnad ja Läti? TÄPSELT sama, pannakse kõrvalt.
Et olla isamaaline, siis ma pean söötma oma lastele sisse kondipuru ja vahenahkasid täis vorstilaadset ollust päris liha asemel? Ainult sellepärast, et olla suurtele isandatele meelejärgi? Päriselt?
Minu arvates ei ole küsimus alkoholis, vaid kogu kompotis. Hinna ja kvaliteedi suhe. Kui see on käe-jala juures, siis miks peaks sellest ära ütlema? Kui me peame ametnikel hoidma palgad kõrgel, et nad kõrvalt ei paneks (mida nad ikkagi teevad), siis miks lihtinimene ei võiks teha enda jaoks soodsamaid ja paremaid valikuid? (jaa, ja kindlasti käib seal ka inimesi AINULT alkoholi pärast).
Mõttetu on tuua näiteid, et heaoluühiskonnas ongi maksud kõrged. Heaoluühiskonnast oleme me veel väga kaugel, sest teate, mis on heaoluühiskonna ja meie erinevus? Neil on tugev põhi, meil ei ole. Heaoluühiskonnas on lisaks maksudele ka hüved paremad ja palgad kõrgemad!
Kokkuvõttev mõte, mida meie ühiskond minu arvates meile edasi annab on see – kui sa ei tee nii nagu ma tahan, siis ma süüdistan sind, mitte ei ürita mõista! Sa oled ise isikuliselt süüdi, mitte tervikus ei ole viga! Kui mul läheb hästi, siis on su oma viga, et sul ei lähe! Siin on nii tugevalt esil erinevad klassid ja kihid. Ja vahel mulle tundub, et tihtilugu liigub inimene ainult “enda kihis” ning ta lihtsalt ei oska märgata ega näegi neid teisi kihte. See on ju nii inimlik näha asju enda mätta otsast.
Aga päriselt – kus on mõistmine? Meile ei õpetata kuidas hoida ja kaitsta, meile õpetatakse kuidas tanki lüüa ja kritiseerida. Inimesed on nii erinevad ja erinevate taustadega. Kerge on kohut mõista, kuid miks ei taheta mõista, et võib olla ei olnudki võimalik teha häid valikuid? Võib olla oligi ainult hulk mitte nii häid valikuvõimalusi?
Kütuseaktsiis tõusis ja tänu sellele tõusevad ju kõik hinnad. Mida maainimesed peaksid tegema? Linna kolima? Suretame maaelu välja, tühja meil seda vaja on! Mida te jahute sellest alkoholist, kui tegelikult on küsimus hoopis milleski muus!
Praegused otsused ei ole just need kõige õigemad. Kui sa ainult võtad, andmata mitte midagi tagasi või ainult valitutele, siis hakkab see millalgi sisu sööma. Minu arvates on eestlane üksildane inimene, paljud on oma murega üksi. Meie ühiskond ei tooda terveid inimesi ega terveid perekondi. Seda ei väärtustata ühiskonna tasandil, seega ei väärtustata seda ka isiklikul tasandil.
Ja teate, ma isegi ei ole Lätis käinud ostlemas. Ma peaksin selleks mitu tundi sõitma ning aega veetma suuuuures hoones mis asju täis. Mulle ei meeldi asjad ja mind hakkavad igasugused “senterid” väga kiiresti ahistama ja seinad tulevad peale. Aga ma saan aru, miks seal käiakse.
Jaa… Käisime nädalavahetusel taas kelgumäel. Kui vähegi võimalik, minge kõik kelgutama! Teeb tuju rõõmsaks!
