* Kui ma üritan, siis ma ju enamjaolt mõistan, kuid alati ma ei taha…
Nt ei saa ma aru sellistest sensatsioonilistest pealkirjadest nagu “x isiku retseptist tuli netihitt! Ainult 4 koostisosa!” Kui avasin artikli, siis oli hitiks 4 koostisosaga pastavorm, koostisosadeks toidukoor, valmis pastakaste, valmis ravioolid ja mozzarella juust. Eeee….. minu hitt on ainult 2 koostisosaga supp!!!! 1 valmis purgisupp ja vesi! Uskumatu, eks? Kahjuks on piinlik nimetada selliseid asju retseptideks või kokkamiseks, see on valmis toodete vormi või potti valamine, see ei nõua mingeid oskuseid.
Või
Täiskasvanud mees löristab lötsakil voodi peal nutta, sest ta peab tegema nüüd videode tegemises pausi…. Ma mõistan, et mul ei ole õigust otsustada, kes mille puhul võib nutta ja kurvastada…. kuid on see ikka üks kentsakas põhjus pillida!
Või
Surmakutsar tunnistab end süüdi liiklusreeglite rikkumises, kuid mitte tapmises…See on see juhtum, kus purujoobes meesterahvas sõitis surnuks 3 inimest. Uskumatu! Ise olete süüdi, et mu jalus kakerdate, kui mina täis peaga paarutan ringi 179 km/h…. Uskumatu ma ütlen!
Või
Juba ammu ei saa ma aru riigikogus toimuvast. See on tsirkus ja mulle ei meeldi tsirkus.
Või
….et peame kaitsma abielu…. Kelle eest? Miks? Abielu on ju muutunud paljude jaoks naljanumbriks, kokku, lahku, uued partnerid, kokku, lahku ja uus vahetus…. Lapsed ei saa enam arugi, kes kelle isa, ema, vend või õde on. Ma mõistan, et on üllas ja õilis, kui uus issi adopteerib emme vallaslapse, kuid kui ongi nö võõras isik sünnitunnistusel või kui emme ei “pane” kättemaksuks bioloogilist isa sünnitunnistusele, siis mis tulevikus hakkab juhtuma? Ma olen päriselt mõelnud, et varsti ei saa me arugi, kes kelle laps on, eestlasi on ju jube vähe ja kui paljudel ei ole sünnitunnistusel bioloogilist vanemat (enamjaolt isa) märgitud siis…. Minu arvates on see mõtlemiskoht.
Või…..
Ah, ma lähen tegelen pigem enda juuretistega, täna on leiva ja hapusaia küpsetamise päev!
