See on Kaja Kallase ütelus, kuid oh kui tõsi see on!
Nagu te teate, olen ma siin ehitanud lüpsimasinat. Kõik osad olid olemas, kuid neid läbiviikusid ma ei leidnud. Igaks petteks andsin ka isale need mõõdud ja kirjelduse, millised need peavad olema. Suure otsimise peale leidsin aga ise sobivad osad! Isa leidis midagi ka, kuid need ei sobinud, liiga suured ja sobimatust materjalist.
Lüpsimasina kokkupanek ja minu vanemate külastus sattusid samale päevale, loomulikult aitas isa mind natuke, tal ka huvitav.
Kuid kuid… minu ema seletas hiljem tuttavale, et näe kuidas minu isa tegi Triinu kitsedele lüpsimasina, vot milline mees!
Ma olin sõnatu…. Kogu oma austuse juures! MINA ehitasin, MINA otsisin ja ostsin osad, minu isa oli lihtsalt tol päeval kõrval kui need jupid omavahel kokku panime, mina seletasin talle kuidas masin kokku käib…. Aga see selleks! Ma olen siin kogenud nii palju sellist śovinistlikku suhtumist, et ma olen juba ammu lõpetanud solvumise. Korra olen vait, löön käega ja elu läheb edasi.
Lasteaias möllab taas mingi kõhuviirus, mina lasteaias ei käi (ma hoidsin isegi oma lasteaialapse sealt eemal), kuid minul ainukesena lõi põhja alt ära ja mul on juba teist päeva mao asemel suur kivi ja ümber selle on tunne jube õõnes. Öö möödus põhimõtteliselt tualetis… täna öösel loodan magada voodis.
Ma lasin oma tuttava enda juuste kallale, lasin juuksed maha lõigata. Tahtsin pikka bobi, sain lühikese bobi. Tegelt vahet pole, nii hea tunne on!
Ma avastasin, et ma sirvin ikka nii valesid blogisid! Peale seda “maaka” värki Marimelli blogis liikus mul midagi kuskil küll. Ma saan aru, keda ta silmas peab, ausalt ja ma ei tunne ennast kuidagi puudutatuna (olen ju praegu tulihingeline maakas). KUID peale seda “olen sündinud ja kasvanud Tallinnas ja mina nende imelikega kokku ei ole puutunud”, siis olin küll natuke hämmingus. Minu jaoks ajavad sellel tasemel juttu piiratud inimesed ja inimesed, kes on võib olla maailma näinud, seda päriselt nägemata. Ma olen olnud, lisaks sellele maakale, ka tulihingeline linlane ja siis ikka päris linnast, mis on mõõtmetelt linn ja ma ei taju neid piire sellisena.
Ja meie tibud! See on midagi mõistetamatut kuidas nad söövad, nad söövad nagu lehmad! Andsin suure hiinakapsa ette ja see oli nigu niuhti paari tunniga väikeseks käntsuks söödud!
Aga ma lomberdan õue, elu ei oota, oled sa põhjata või põhjaga.
