Lürbin oma hommikust kohvi ja mõtlen, mida ma küll teen? Ma pean täna juuretisi pööritama, kuid kapis on ka piim ootamas, et juustuks muunduda! Kas te teadsite, et nisu-rukkijuuretis lööb juustuteo uppi ning juustujuuretise sassi ning mingit head juustu siit ei saa. Mina ei teadnud ja just nii mul viimati juhtus, valmis segatud juustumass käitus kummaliselt ning kerkis nagu pöörane ja ma ei saanud aru, mis toimub! Lugesin ja uurisin ning selgus, et juuretised ei mahu koos kööki, nende kahe töötlemise vahele peab jääma umbes 2 rahulikku päeva. Nagu kaks naist ei mahu ühte kööki, ei mahu ka nisujuuretis/rukkijuuretis juustujuuretisega koos köök!
Eile leidsime kogemata vapsikute pesa, olid teised ehitanud vaikselt suure pesa kuivanud õunapuu sisse. Ma olin ikka lugenud, et vapsiku nõelamine ei ole erine väga herilase omast, seega ma väga ei põdenud kui vapsik mulle abaluu alla sutsaka pani, vaid kuna mesitarud on seal lähedal ja vapsikud söövad teatavasti mesilasi, siis tulin tuppa, panin oma mesiniku rüü selga, tegin neile püünise ning viisin õunapuu alla. Tagasi tulles kirusin omaette, sest tundus nagu oleks keegi minu jakki klaasvillas pööritanud, nii sügelema ajas! Asjatasin edasi, kui tundsin, et kurk on kuidagi kare, samas sügelesin nüüd juba kõikjalt. Toas vaatasin ennast täpsemalt ning avastasin, et ma olin kaetud üle kere nõgeslööbega ja sügelus muutus järjest talumatumaks. Võtsin ruttu 2 tabletti käsimüügist ostetud allergiarohtu ning sügasin edasi. Hingamine muutus mingil hetkel vabamaks, kuid lööve see ainult halvenes! Ma olin paistes ja muhklik, punase-valge laiguline. Paari tunni möödudes andis sügelus järgi, muhud alanesid õhtuks, kuid laiguline olen kohati siiani ning nõelamiskoht on paistes, punane ja kuum. Küsisin mesinike grupist kui suurt kahju vapsikud mesilastele teevad, kuid nemad hirmutasin mind ära hoopis oma südame rütmihäirete jutuga. Igatahes tegelena ma adrenaliini süsti hankimisega ehk eile rääkisin pereõega ning täna on mul jutuhetk perearstiga. Pesaga tegin 1:0, mürgitasin ja lõpuks saagisin suured oksad maha ning panin kännunutsaku koos pesaga põlema. Julm, kuid valikuid tuleb teha, mind ei sega kui nad pesitsevad kuskil metsas ning aegajalt tiirutavad meil õuel, hetkel valisid nad aga liigagi käidava koha ning see ei sobi meile ja punkt, samuti ei leia ma, et ma peaksin neid oma kallite mesilastega toitma.
Aga ma hakkan liigutama.
Natuke kanaelu killukesi 🙂
Hauduvad pärlid
Unine tibu
