Mul on mingi kiiks, et sügavkülmik peab olema toitu täis. Eile ostsin ma otse kalurilt 11 kg räime, pidin 10 ostma, kuid meil ei olnud kummalgi õiget raha, seega ma võtsin kilokese juurde.
Puhastamisele läks 2 tundi ning eile me ei jõudnudki teda süüa, pistsime hoopis haugi õunapuu suitsu. Välja kukkus lihtsalt imeline!
Räimest mõtlesin, et suitsutan räime ära ja pistan purki.
Masina toppisin täis vutimune, ma ei ole kunagi vutimune teinud ning neljanda päeva valgustamisel olin ma veendunud, et mitte üheski munas ei ole elu, sest nad kõik nägid läbivalgustamisel välja nagu hakkaksid halvaks minema. Lõin 1 katki ja… oli küll seal elu, kenasti oli tekkinud vereringe ja loode keskel. Nüüdsest hoian ma neist kaugele ning kui muna just mädahaisu välja ei aja, siis mina seda ei puudu. Või noh, eks näis. 🙂
Eile müttasime õues ringi ning õhtul tuli ilus päike välja! Äkki avastasin, et köögis olid kardinad eest ning päike paistis otse inkubaatorile ning temperatuur oli tõusnud seal üle 39 kraadi (liiga kuum mõjub lootele surmavalt)! Õnneks ei olnud seda kauaks ning lõpuks muu ei aidanudki kui kardin ette, kaan pealt ära ja masin hetkeks välja, nii jahtus kõige kiiremini maha. Loodan, et see ei põhjustanud kahjustusi!
Ma olen ikka laisk küll! Veeretasin terve kevade mõtet, et ostan endale meeletus koguses mulda. Tegelikult on meil ju head, musta ja puhanud mulda nii palju, et tapab! Ega ma enam ei raatsinud osta ka, sest saamata jäänud palgad ikka mõjutavad eelarvet täiesti arvestatavalt, eriti veel kui tegemist ei ole mingi nohu summaga, aga see selleks…
Igatahes kaevasin ma mulda, tegin samas kanad õnnelikuks (vihmausside näol) ning tassisin poole kasvuhoone head mulda täis, teine pool jääb järgmiseks korraks. Panin ka tomatid ja paprikad juba oma kohtadele, nad nagunii juba paar nädalalt kasvuhoones elanud. Ürdid istutasin ka ära.
Tilliudud istustasin juba mitu nädalat tagasi maha ning ju siis on uks suure tuulega lahti lennanud, sest keegi kana on minu tilliudu peal endale lohu teinud ning seal hoolega pesnud! Till on ju alguses paras udu, niidike. Õnneks on mõned ikka alles jäetud ning nüüdsest müürin ma ukse kinni, et keegi peale minu sinna ei saaks.
Ühest lammutamisele minevast majast leidsin ma sellised nagid (jah, meil oli selleks luba olemas). Ma ei teagi kuidas ma neid märkasin, sest need olid pimedas sahvris, kilekottidega koormatud ning väga roostes. Ma olen neid äädikas leotanud ning lihvinud ja nühkinud, puhtaks saades tõmban ma need kullaga üle, nagu nad on algselt olnud, ma arvan vähemalt hetkel nii. On ju vahvad?
Minust ei saa vist kunagi eeskujulikku moodsat inimest. Kui sind ei ole sotsiaalmeedias, siis sind ei ole olemas, kui sa ei kuuluta oma õnne sotsiaalmeedias, siis sa ei ole õnnelik, kui sa ei jaga oma reise, siis sa nagu ei olekski reisinud jne. Kui ma kuulutaksin oma ülevoolavalt õnnelikku suhet facebookis, siis see oleks kuidagi lörtsitud, maitsetu. Keegi jagas mingisugust videot paarist, kes olid last üritanud 4 aastat, kuid tulemuseta. Kui naisterahvas avastas end lõpuks rase olevat, siis üllatas ta oma kaasat pakikesega, milles rasedustest. Mis minu tähelepanu varastas, oli aga see pilk, kui mees ta õnnest oma haardesse rabas, siis vaatas naisterahvas pingsalt oma telefoni poole, kas nad on ikka kaadris. Et need siis ongi meie õnnelikud hetked? Kui teised seda ei näe, siis seda ei ole olemas? Meil on suhe telefoniga, mitte inimestega enam. Ma enam ei imesta, et inimesed abielluvad iseendaga…
Lehest saab lugeda, et koroona mõjub abieludele hullemini kui jõulud ja puhkused, lahutusi hakkab tõenäoliselt sadama nagu muda.
See on nii tõsi, et partnerid ei suhtle enam teineteisega, suhet võetakse samuti kui tellimuskaupa, kui enam ei sobi, siis tellitakse uus. Oma kiires ja moodsas elus unustatakse väga palju olulist. Ma ei ütle, et kõik on nii, kuid väga suur osa on!
Kiire elu… Mina ei nimetaks seda kiireks, vaid valikuteks. Inimene teeb enda valikud ning vabandab ennast sellega, et on kiire. Ei ole, ta teeb enda valikud, tal on selleks õigus ning ta ei pea oma valikute pärast vabandama, kuid nendega peab elama. 🙂
Kuidas teil läheb?
