Kapil seisab 2kg verepulbrit ja ootab vorstiks tegemist. Sel aastal teen ma verivorstid kaerakruubiga, meie kõhule sobib kaer paremini.
Distantsõpe tuli, taas. Mhh…. Ma olen ülimalt positiivselt üllatunud, et meie väiksema klassi õppimine sujub tänu klassijuhtajale ja kooli abiõpetaja netioskusele väga pehmelt. Elu on liikunud online ja tema osalt on kõik hästi.
Vanema lapse osas olen ma aga äärmiselt õnnetu, kool peaks olema haridusasutus, kuid ei toimunud tal eelmine kord ega ka sel korral midagi, mingeid tunde pole, õpetust pole, ainult ekool kirjutatakse umbe ning hindeid jagatakse julmalt. Mina kardan, et minu laps jääb hariduseta, sest õpetajad lihtsalt ei viitsi. Suhtlesin sellel teemal ka direktoriga, kuid vastus oli, et ma reageerin üle, olen liiga kriitiline ja õpetajad teevad oma tööd ja üldse jõulud tulevad ja mida ma siin üldistan! Naljakas on see, et ma olin kohe valusalt konkreetne ja ma tean, et ma ei ole oma mures ainuke, teised vanemad muretsevad ka. Kahjuks said ka nemad direktorilt sellise vastuse. Vastust küsimusele, et miks meie lastel puuduvad online tunnid ja igasugune kontakt, ma ei saanud. Tegelt sain, helista ise!
Jah, üheksanda saaks lupsti läbi, kuid kas ta kuhugi sisse ka saaks? Laps puikles kooli vahetusele küll alguses vastu, sest sõbrad! Kuid nagunii on tegemist põhikooliga ja ta peab varsti oma teed jätkama ja ma eelistan siiski, et tal oleks rohkem teelahkmeid valida kui 0 kuni 1! Ei, rumal ta ei ole, kuid see ei tähenda, et pole vaja õppida ega koolis “käia”, aju peab treenima.
Samuti olen ma tüdinenud sellest kaagutamisest, kas sa tegid selle ära, kas sa saatsid selle ära, kas sa kontrolliksid selle üle, et mingit errorit ei olnud, sest siis ju lendab 1 kohe, kas sa vaatasid ekooli…. Mingit sundi lastel ju pole, maga lõunani või tee mis tahad ja kui keegi nüüd suvatseb väita, et aga milleks vanemad on? Siis äkki on vanematel vaja tööl ka käia? Milleks siis õpetajad on? Ma kaagutan täitsa piisavalt koolivälisel ajal. Tegelikult võiksin vabalt kaagutada ja õpetada ja seletada ja istuda ja nõuda ka nö kooli ajal, raha eest, palun palk siis mulle!
Üks direktori väide oli, et õpetajad tegelevad hetkel erivajadustega lastega…. Mina panin oma lapse tavakooli, ei olnud erivajadustega kool! Äkki tekkis karjades erivajadustega lapsi? Või tavalised lapsed ei vaja enam kooli, kuniks nendest tulevad erivajadustega või… mida?
Ja ikkagi – teistes koolides suudetakse zoomi tunde läbi viia, kuid mina pean suu vahtus nõudma lapsele õpetust ja põhjendama, MIKS ma seda ometi tahan!
Tegelikult on mul üüüüüüüratult kurb, sest mulle nii meeldib minu vanema lapse klassijuhtaja, tõeline pärl! Samuti on vahvad lapsevanemad ja mõned õpetajad on ka nitśevo, kuid kokkuvõttes kardan ma ikkagi selle taseme üle, mis hakkab olema olematu.
Uhh….
Mulle ikka meeldib kohe nõrkemiseni hapusaia väänata! Kohvikusse sain pizzaahju ka ning täna-homme peaks tulema ka alus, siis saan ahju paika ja ühendatud ning saan hakata kõike hääd ja paremat vorpima!
Kodus olen lõpusirgel suurpuhastusega ning loodan, et varsti saan sukelduda kohvikusse, seal on ka niiii palju teha! Üldse on nii palju teha ja ma olen kuidagi sõnatu ning sooviksin olla oma mõtetega ja omas mullis. Ma vist ikkagi olen jõuluinimene, kuid natuke teistmoodi. Ma tundsin, kuidas ma detsembri keskel hakkasin oma kookonisse tõmbuma, et tegeleda koduga ning hakata valmistuma jõuludeks, pidevalt tahtsin kõigile ütelda, et ärge suhelge, jätke mind rahule! Mulle ei meeldi bling-bling, shoppamine ja kõik see kommertslik jama, mis tänapäeva jõuludega seondub ja kaasneb ja mida peetaksegi jõuludeks ja hoolimiseks! Ma vaatan mööda kõiksugu loosimistest, jagamistest ja reklaamidest, täiuslikud jõuluaegsed perepildid ei ole ka mulle. Mulle meeldib rahu, naer, hea toit ja minu väike pere, kaisutamine, rääkimine, saun, vaikus ja pikad uned. See on minu jõul!
Piparkooke on ka tehtud, kuid kuna me oleme kõik selles eas, kus nende söömine tekitab rohkem elevust, kui nende väänamine, siis lajatan ma pätsikesed pannile ja valmis. Midagi peale ja vahel midagi sisse ka ja kõik on rahul!
Ma olen täiesti vaimustunud kangaskaablitest! Alati, kui ma midagi taas ühendasin tavalise kaabliga, siis said mu käed ja sõrmeotsad vatti! Nii terav ja üldse ei paendu sinna, kuhu vaja! Kangaskaabel on nii pehme ja mugav ja ma suudan selle isegi sirgelt seina või lakke panna, teise kaabliga see mul kunagi ei õnnestunud! Ja need näevad nii head välja! Neid on nii palju erinevaid!
Ma panin köögilambi just teise kohta ja kasutasin just seda kaablit, me hankisime suuuuuuure söögilaua, sest need mehed kasvavad ja muudkui kasvavad ja selle ümber mahume kõik lopelt ära ja tänu laua asukoha muutusega, pidi ka lamp kolima.
Kinkidega jäin ma, võrreldes oma tuttavatega, hiljapeale, kuid kui laksas, siis ikka korralikult! Võtsin ette, tellisin kõik ära ning nüüd ootan veel viimast pakki, siis on kõik kingid käes. Ma sõidan ringi nagu jõuluvana, auto täis tavaari!
Kuidas teil? Milliseid jõule ootate? Kas ootate? Kuidas aasta möödus?
