Ma sain nüüd faili paberile pandud veel ühe töö ning hakkan ennast ümber häälestama uuele tööle ja mõtlesin, et natuke lobisen, aitab vana peast pühkida, maha raputada.
Minu töö on loominguline ja kogu see töövaidluse värk on jubedalt seganud. Ma olen mõelnud selle üle, et miks see jama mind on nii rivist välja löönud, kuigi ma ju teadsin, et mul on õigus ja minuga käituti valesti? Ma ei teagi miks, ju ma olen siis nii tundlik, kuigi väga õhukese nahaga ma ka enam ei ole.
Tööinspektsiooni otsus oli minu kasuks – ebaseaduslik vallandamine ja diskrimineerimine, mõlemad.
Mis selleni viis? Viimase kuuga lagunes kõik koost, töökiusamine kulmineerus absurdsuseni, võtsin sõna antud teemal, ei kuulatud ning viimasel õhtul, kui demonstreeriti taas ülemvõimu, astusin vahele ja palusin jumala mängimise lõpetada, andsin taaskord klientide tagasidet toidu kohta ja oligi kõik.
Järgmine päev kutsuti mind “vaibale” ja ma sain kuulda, et ma olen mitte keegi (nõnda sõrmega vispeldades minu nina all), SUNNITI vabandust paluma, et ma oma arvamust avaldasin (vabandust ma ei palunud, sest: “küpsetad parti üle” on tagasiside, mitte terrorirünnak) ja nimetati mind probleemiks ja kui miski ei muutu, siis tuleb probleemist vabaneda, minu kaastöötajat nimetati jumalaks ja me peame kõik teda kummardama.
Võtsin haiguslehe peale seda, sest isegi minu jaoks oli seda infot liiga… haha… Lähenemiskatsed, mida minust ametiredelil ülevalpool kaastöötaja harrastas minu suhtes, tõid välja minu kaastöötajad. Mulle helistati ja küsiti, kas see on tõsi, lubati kindlad piirid seada ja loodetakse, et ma tulen varsti tööle, et see teema avalikkuseni ei jõua jne.
Sellest järgmisel päeval sain aga ekirja kus luges, et minuga on tööleping lõpetatud, olen majanduslikult kahjulik ja minust on tehtud politseile avaldus.
No vot siis.
Alguses olin ma ikka täiesti rivist väljas. Tööd ma tegin hästi, tagasiside oli hea, sain kiiresti vastutust juurde, klientide tagasiside oli hea, kolleegidega läks hästi (va 1 ja uus juht), vanema härra (see 1) lähenemiskatsed suutsin ma tõrjuda suhtkoht edukalt ning enamjaolt see oligi seda, et ma ei jäänud kunagi üks ja korrutasin kordi ja kordi, et ma ei ole huvitatud, olen abielus jnejnejne.
Ma ei tea, kas ma oleksin ise kohe nii võitlusvalmis olnud, kuid minu kolleeg sirutas oma tiivad laiali ja hakkas minu eest tegutsema, korrutas, et see on vale ja nüüd tuleb midagi teha! Lõpp enesehaletsusel ja nüüd võitleme!
Kõigepealt tuleb esitada tvk avaldus, see peab olema täidetud hästi, korrektselt. Nõue, mis juhtus, tunnistajad jne. Vastaspoolele saadetakse see sama pakett ja vastaspool saab kokku panna endapoolse paketti ja vastulause. Seejärel määrab TI istungi aja.
See vastulause, mis minu kohta saadeti, oli piinlik! Samuti oli piinlik teha avaldus politseisse! Loomulik puudus igasugune koosseis. Piinlik, piinlik, piinlik!
Kokkuvõttes maaliti minust selline pilt – olen täielik ebaõnnestumine, intrigant, ahistaja, agressiivne, ebameeldiv, kiusaja…..
Kahjuks minu vastaspool unustas, et ta peab seda tõestama ka tvk-s.
Isegi seal istungil olles tundsin ma piinlikust oma vastaspoole eest. Kui küsiti, et kuidas te siis tõestate, et Triin oli selline, oli vastus:” sest ma ütlen nii!”.
Teate, mis mind ikka veel vihale ajab? Et me elame ikka veel ühiskonnas, kus mingisugune päss võib sind näperdada, sest sa ju oled.. naine! Mida sa siis oled selline, ilus ja atraktiivne (ei, mina ise ei pannud endale seda väljendit külge), mida sa siis oled lõbus, mida sa siis naerad, mida sa siis meigid ennast, mida sa siis käid pea püsti, mida sa siis vaatad silma, mida sa siis kannad seelikut, miks sa siis hoolitsed enda eest, miks sul siis on pikad juuksed, miks sul siis üldse juuksed…… Ja kui sa ei anna sellel juhtuda, siis sind vallandatakse! Vallandatakse ka selle eest, et sa teed omam tööd hästi! Lihtsalt mõni ei ole ise lugenud töölepinguid ega seadust!
Ja vihane olen ma ka selle pärast, et selline laimamine ja lahmimine mõjutasid mind emotsionaalselt nii palju, et töötamine oli raske. Kuid – mis ei tapa, teeb tugevamaks!
Nüüdseks olen ma ennast kokku kogunud. Kordan veelkord, et kirjutan ainult fakte ja isegi ainult riivamisi, materjal on palju mahlakam.
Ja miks ma seda pidevalt korrutan, et ma räägin fakte. Sellepäras, et mind on ka selles süüdistatud, et Triin seda ja Triin toda ja Triin laimab. Ei laima, tuleb välja selgitada mis on laim ja mis on fakt.
