Mulle meeldivad sügised! Õues on juba natuke krõbedam, õhk on teine. Mulle meeldib, et kõik hakkavad end hingetõmbeks valmis seadma, et kevadel taas uue hingamisega ärgata. Õhtutesse sobib ideaalselt suvikõrvitsa ja mille kõige hautis!
See lihtsalt on minu vaieldamatu lemmik! See põhikoostis on alati sama – suvikõrvits, tomatid, sibul, küüslauk, hunnikus tśillit, sulatatud juust, tüümian, oregano ja muidugi sool, pipar, kaneel ja suitsutaud paprikapulber. Varieeruvad lisandid, milleks on siis nt ingverijuur, paprika, porgand, punapeet, oad vms. Tänasesse hautisse lisasin ma eilsest jäänud liha, vahel lisan hakkliha, täpselt seda lihaollust, mida leidub. Vahel teen ka täiesti lihatuna.
Viskan ma kõik korraga potti (välja arvatud sulatatud juustu) ning lasen haududa vaiksel tulel nii kaua, kuniks kõik on tasane ja sametine, teisisõnu selleks kulub aega umbes 1,5 tundi. Lõpuks lisan sulatatud juustu, maitsen, vajadusel lisan mida vaja ning naudin! Täiesti ausalt NA-U-DIN!
Meil on kool ja lasteaed täiega käima läinud, tundub, et mõlemad lapsed on rahul ning väga kiiresti kohanesime uue rütmiga. Tegelikult ei ole mina veel täiesti kohanenud, kui olen kõik kooli ja lasteaeda viinud, siis on nii harjumatu, et kodus on vaikus ja ma saangi täies vaikuses tööd teha. Kohe ei oskagi õieti.
Avastasin paar nädalat tagasi, et meil elavad kõrvalmajas nahkhiired! Tegelikult elavad nad vana talli varemetes ning jälile sain ma neile nõnda, et varemetesse mustsõstraid korjama minnes leidsin lävepakult surnud nahkhiire. Mustikas (meie kass), va sunnik, on arvatavasti nahkhiire ää tapnud. Peale seda oleme neid teadlikuma silmaga otsinud ja vaadanud ning näinud ikka aegajalt lendamas. Mulle nad nii meeldivad!
Kogu talveks valmistumine hakkab ka kuju võtma – tuleval nädalal tuuakse 25 tonni killustikku ning kopp tuleb. Kakatünn saab maasse ning siis tuleb ka elektrik ning paigaldab uue kilbi. Põrandalauad tellisin ka ära ning sellega saab ka ühele poole.
Kõrvalkülas on pakkuda lambaid, pererahvas lõpetab lambapidamise ning homme lähen neid siis vaatama. Kui ma tulen sealt koju paari lambaga, siis on kanalas kütteprobleem ka lahendatud. Kui ei tule, siis pean hakkama mõtlema ka sellele. Tegelikult võiksin ju tulla?
Natuke olen ka veel seljahaige. Ajaga annab järele ning hetkel on leevendanud valu ainult pipraplaastrid, neid läheb mul hulgi. Põhimõtteliselt on mu selg plaastreid täis kleebitud, kuklast sabani, tundub, et täiesti süsteemitult, kuid mingi süsteem ikka on! Plaastrid on teatud kohtades, kohtades, mis panevad mu selja valutama ja kohad, mis kiirgavad valu. Nii palju on see aidanud, et saan nüüd ise juukseid kammida ja juukseid krunni panna ja käte tõstmine ei aja mind ahhetama ja ohhetama.
Vanem poeg tuli eile koolist ja kurtis kurguvalu üle, öösel lõi kõri paiste ja täna ka temperatuuri lakke. Hetkel on palavik ikka seal 38 juures, kuid ta joob ja magab, magab ja joob. See kindlasti aitab, keha jaksab paremini, jälgin teda.
Noorem poeg on aga lasteaias, möllava enteroviiruse ja mõningaste täide keskel on ta üllatavalt hästi vastu pidanud! Ptüi ptüi ptüi…
Ilusat sügist!
