Telefon heliseb. Vastan.
Tema: “Kas me saame teile külla tulla?”
Mina:”Ei, hetkel kahjuks ei sobi. Meil on palju tegemist.”
Tema:”Aga me tuleksime ikkagi!”
Mina:”Kahjuks hetkel ei sobi, meil on tõesti palju teha.”
Tema:”Aga me oleme juba riides!!”
Mõtlen, et ohoijaah, mai või ning ütlen selgelt ning resoluutselt:”Ei!! Ei sobi!!!! Vaatame kunagi hiljem! Hetkel on tõesti kiire!” Lõpetame kõne.
Piipiiip, sõnum:” Millal see “hiljem” on?!”
Äh, kirjutan:”Ma ei oska hetkel ütelda, peame saama selle nädalavahetusega puud tehtud!”
Järgmine hommik, pühapäev. Ärkame, kohvitame ning hakkame õue seadma ning äkitse vurab mingi auto õuele.
Ning seal seisab eilne helistaja koos oma terve perekonnaga, lai naeratus näol: “Me tulime!!”
Eestis on see kummaline komme, et helistatakse võõrastele ka väga hilja õhtul, nädalavahetustel ning potsatatakse pooltuttava või võõra ukse taha ette teatamata ja/või hilja õhtul või nädalavahetustel.
Minu jaoks on see võõras, minu mõistus ütleb, et see ei ole sobilik. Või olen ma imelik?
Ma ise helistan alati ette ning austan teise vastust, peale kella 18 enam ei helista, mitte kunagi ei ilmu ette teatamata ukse taha ning nädalavahetused jätan rahule (kui teisiti ei mainita), sest teisiti oleks minu arvates teise inimese privaatsuse rikkumine.
Minu jaoks on see lihtne – kui ma ei ole kedagi ekstra kutsunud või andnud selleks loa, siis see tähendab, et ma ei oota seda kedagit iga kell enda juurde. Nii palju ma ka inimesi ei armasta….
Võib olla näeb ta midagi, mida ta ei soovi näha? Võib-olla ma olen pesemas. Võib-olla ma magan. Võib-olla on mul kiire. Võib-olla olen ma wc-s. Võib-olla ma jooksen alasti ringi. Võib-olla on mul külalised, kelle ma olen kutsunud külla. Võib-olla ma just teostan enda ideed ja kui seda kohe ei saa teha, siis see pilt mu peast kaob. Võib-olla on meil kodus tähtis vestlus pooleli. Võib-olla midaiganes, mis ei ole üldse selle kelle asi!
Minu jaoks on kodu püha. Perekond püha. Minu reviir püha. Ette teatamata võivad tulla ainult inimesed, kelle ma olen omaks tunnistanud, võivad helistada ka laupäeva öösel kell 3. Ei ole probleemi.
Kas ma saan valesti aru või on miski nihkes? Miks läheb inimene pooltuttavale või võõrale külla ette teatamata?
