Valu kontides hakkab vaikselt kaduma, haavad kätel ei ole enam nii valusad ja sõrmi saab juba täitsa hästi liigutada. Ei, ma ei jäänud teerulli alla, vaid olen uhanud tööd teha. Oksi, ah, mis oksi, puid! Suuri puid! vedanud lõkkesse, uut aeda ehitanud ja vedanud ning maha kõndinud kümneid ja kümneid kilomeetreid. Minu sammulugeja jäi ka kuhugi sinna kilomeetrite taha, käe küljest ta igatahes lahti tuli ning kuhugi kukkus.
Mulle jõudis kohale, et…ma isegi ei tea kuidas mul selleks nii kaua aega läks, kuid kerged ajad toovad välja inimese nõrgad küljed ja rasked ajad tugevad. Ma sain nüüd aru, MIKS ma käitun inimestega nii nagu käitun, just selle pärast käitun, et saaksin teada võimalikult kiiresti nõrgad/halvad küljed. Uskuge, inimesed näitavad väga lahkelt enda halvad küljed ette, anna neile ainult võimalus.
Kas teile maitseb ghee? Nagu ikka, leidub ka ghee kohta ülistavaid jutte. Mina ei usu, et ghee teeb mind terveks ja tubliks ja ilusaks, vaid kui su toit, elu, hingamine, mõtlemine, suhtumine on tasakaalus, siis oled sa ka ise tasakaalus. Keegi otsis hiljuti mu blogist nõiataimi, sellise sõnaga otsiski. Taim üksi ei tee midagi, tuleb leida ka õiged sõnad sinna juurde. 🙂
Leidsin täiesti ootamatust kohast ammu kadunud kaelaehte. Ostsin selle aastaid-aastaid tagasi Barcelonast, oli rõõmus taaskohtumine! Oli teine natuke kannatada saanud, kuid täiesti puhastatav ja kantav. 🙂
Ma hakkasin mõtlema, et miks ma olen nii väsinud pidevalt, magan täitsa hästi, kuid selline väsimus ja morn on olla. Ma ei taha enam negatiivsust, õelust, kibedust, kadedust endasse, nii palju on seda viimasel ajal ümber olnud ja see on sisse sõitnud nii tugevalt, et ma otsustasin, et mina astun sellest välja ning häälestan endas uue mantra jooksma. Mina sellega enam kaasa ei lähe.
Ma tegin saia ning sekka segasin ka nisujuuretise ja ma olin lihtsalt võlutud, et mina sain sellised mullid loodud! Teate, need on NEED õiged mullid, mis juuretisega peavad tulema 🙂
Aga….igatahes…. olge tublid! 🙂
